„Eesti Panga 2017. aasta detsembriprognoosi järgi kiireneb võlakohustuste kasv lähiaastatel ligikaudu 6%ni aastas, jäädes pisut madalamaks nominaalse SKP kasvust. Eestis tegutsevatest pankadest laenamine kasvab ka lähiaastatel koguvõlast hoogsamalt,“ prognoosis Raudsaar.
Suurem säästmissuutlikkus
Kuna sissetulekud kasvavad kiiresti ja tööturu olukord on soodne, suudab aina rohkem majapidamisi säästa ja ka laenu saada. Seetõttu kasvasid 2017. aastal kiirelt nii majapidamiste finantsvarad kui ka -kohustused.
„Kuid hoolimata sellest, et viimastel aastatel säästavad Eesti majapidamised oma sissetulekutest suhteliselt suure osa, on nende kogutud säästude maht veel väike ja paljudel peredel pole ootamatuteks olukordadeks piisavalt raha,“ märkis Raudsaar, kuid lisas, et Eesti Panga detsembriprognoosi järgi kasvavad Eesti elanike säästud kiiresti: laenukohustuste aastakasv jääb lähiaastatel suure laenunõudluse toel 7% lähedale.
Pankadel süveneb laenukonkurents
Intressikeskkond püsib laenuvõtja jaoks soodne ja Eestis tegutsevate pankade laenupakkumise võime on hea – viimast toetavad endiselt tugev kapitaliseeritus ja pankade endi head rahastamisvõimalused, selgub keskpanga ülevaatest.
Ehkki laenu võetakse järjest aktiivsemalt, piisab uute laenude andmiseks endiselt kodumaiste hoiuste suurenemisest ja laenude tagasimaksetest. Pankadevaheline konkurents oli 2017. aastal tugev eelkõige suurettevõtete madala riskisusega laenude puhul, mille intress langes.
„Ettevõtete laenuturuga võrreldes on konkurents eluasemelaenude turul väike. 2017. aasta teises pooles pangandussektoris toimunud muutuste tõttu on oodata, et edaspidi tugevneb konkurents pankade vahel eelkõige tarbimislaenude ja väikeettevõtetele suunatud laenude segmendis,“ ütles Raudsaar kommentaariks.
„Majanduse rahastamise ülevaade“ on kord aastas ilmuv väljaanne, milles Eesti Pank analüüsib Eesti ettevõtete ja majapidamiste rahastamist ning laenu- ja liisingustatistikat.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtjad arvavad, et maksude mittemaksmisele võiksid neid ajendada liiga arvukad maksud ja liiga suured maksumäärad, samuti ühiskonnas kujunenud arvamus, et Eesti poliitikud kulutavad maksumaksjate raha liiga kergekäeliselt. Sellistele järeldustele jõudis Ragne Käige Tartu ülikoolis kaitstud bakalaureusetöös „Maksukäitumise ja sotsiaalse normi seosed Eesti kinnisvaramaaklerite näitel“.
Lords LB Asset Management viib kuni 30. septembrini läbi Baltic Core Property Fundi fondiosakute avalikku pakkumist. Fond plaanib luua toimivatest ja üüritulu tootvatest A-klassi ärihoonetest koosneva portfelli ning selle esimene kavandatav ost on Vilniuse kesklinnas asuv ärikeskus Artery, mille täituvus on 98%. Mida tähendab fondiosak investorile, millised tegurid määravad selle väärtuse muutumise ja millest moodustub investeeringu tootlus?