Toompeal käib sigin-sagin paarikümne euro kaupa maksude ringijagamise ümber. Majandusministeeriumis tundub tasuta bussisõit olevat kõige olulisem teema. Asjaolu, et Eestis on majandus, mida tuleks edendada, et oleks rohkem maksuraha jagamiseks, on justkui ununenud, räägib strateegia konsultant ja müügikasvu coach Indrek Saul.
- Indrek Saul Foto: erakogu
Piiriülese viinaralli ja korraliku eelarveaugu kaudu hakkab Toompeale jõudma valus aga kasulik teadmine, et oleme naaberriikidega konkurentsis. Piinlikul kombel on Läti, mis asub riikide konkurentsivõime edetabelis Eestist mitukümmend kohta tagapool, saanud maksuvõistluses punktivõidu. Ja seda Eesti lemmikalal, madalate maksude võistluses. Jaanuari esimene palgapäev paljastas, et oleme punkte kaotanud ka oma teisel lemmikalal, – lihtsa maksusüsteemi võistluses.
Jääb mulje, et valitsus on segaduses, puudub selge siht, selged eesmärgid ja arusaam, millele keskenduda, et majandus edeneks. Õnneks on abi lähedal – Eestit maailmale turundava EASi tööriistakastist leiab lisaks Aino fondile ka viis suurt arengusihti: Study in, Work in, Trade with, Invest in ja Research in Estonia.
Maailmamajanduse Foorum peab riikide konkurentsivõime edetabelit ja jagab kõigile soovijatele teavet, et iga riigi konkurentsivõime sõltub 12 sambast, mille hulgas on tõepoolest majanduskeskkond ja maksud, aga ka näiteks tehnoloogiline arengutase, koolisüsteem, tervishoid, innovatsioon jms. Igal sambal on oma mõõdikud, kokku on neid nelikümmend, moodustavad riigi juhtimise ilusa dashboard’i.
Indek Saul kirjeldabki oma ettekandes, kuidas näeks välja Eesti peaministri tööpäev sellise dashboard’i taga – milliseid tulemusi jälgida, kuidas neid tõlgendada, mida arendada, mida mitte, millele rohkem ja millele vähem raha eelarvest anda. Vaatame, kuidas näeks välja Eesti riigi arengu eesmärgipuu, mismoodi visualiseerida eesmärkide, tegevuste ja eelarve vahelised seosed ning kuidas jagada vastutus eesmärkide saavutamise ees osakonnajuhatajate, vabandust, ministrite vahel.
Seotud lood
Pärnu Finantskonverents tähistab tänavu 20 aasta juubelit. Ühtlasi on see suurim Pärnu Finantskonverents läbi aegade – kohal on üle 290 osaleja.
Kristjan Lepik leidis Pärnu finantskonverentsil esinedes, et Tallinn peab ideede ja inimeste meelitamiseks õppima enda tugevusi müüma, muidu on oht jääda kiratsema.
Juba seitsmendat aastat valivad Äripäev ja BIG4 audiitorbürood aasta mõjukaimat finantsjuhti. Anname välja ka parima kollegi auhinna ja selles saad Sina aidata. Kelle töö oli Sinu meelest eelmisel aastal kõige mõjukam?
Marten Kaevats riigikantseleist rääkis Pärnu Finantskonverentsil, mis on riigikantseleisse vastloodud tehisintellekti eksperdirühma eesmärgid ja miks on seda vaja.
Juba mõni aasta tammub Eesti ettevõtete tehinguturg paigal, kuid investeerimisnõustajate ja advokaatide sõnul on õhus tunda kevade lõhna.