Autor: Finantsuudised.ee • 28. veebruar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Piiriülese viinaralli ja korraliku eelarveaugu kaudu hakkab Toompeale jõudma valus aga kasulik teadmine, et oleme naaberriikidega konkurentsis. Piinlikul kombel on Läti, mis asub riikide konkurentsivõime edetabelis Eestist mitukümmend kohta tagapool, saanud maksuvõistluses punktivõidu. Ja seda Eesti lemmikalal, madalate maksude võistluses. Jaanuari esimene palgapäev paljastas, et oleme punkte kaotanud ka oma teisel lemmikalal, – lihtsa maksusüsteemi võistluses.

Jääb mulje, et valitsus on segaduses, puudub selge siht, selged eesmärgid ja arusaam, millele keskenduda, et majandus edeneks. Õnneks on abi lähedal – Eestit maailmale turundava EASi tööriistakastist leiab lisaks Aino fondile ka viis suurt arengusihti: Study in, Work in, Trade with, Invest in ja Research in Estonia.

Maailmamajanduse Foorum peab riikide konkurentsivõime edetabelit ja jagab kõigile soovijatele teavet, et iga riigi konkurentsivõime sõltub 12 sambast, mille hulgas on tõepoolest majanduskeskkond ja maksud, aga ka näiteks tehnoloogiline arengutase, koolisüsteem, tervishoid, innovatsioon jms. Igal sambal on oma mõõdikud, kokku on neid nelikümmend, moodustavad riigi juhtimise ilusa dashboard’i.

Indek Saul kirjeldabki oma ettekandes, kuidas näeks välja Eesti peaministri tööpäev sellise dashboard’i taga – milliseid tulemusi jälgida, kuidas neid tõlgendada, mida arendada, mida mitte, millele rohkem ja millele vähem raha eelarvest anda. Vaatame, kuidas näeks välja Eesti riigi arengu eesmärgipuu, mismoodi visualiseerida eesmärkide, tegevuste ja eelarve vahelised seosed ning kuidas jagada vastutus eesmärkide saavutamise ees osakonnajuhatajate, vabandust, ministrite vahel.