Autor: Tuuli Seinberg • 10. mai 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Et riigi rahandus oleks läbipaistvam, läheb Eesti 2020. aastaks üle tegevuspõhisele riigieelarvele. Üleminekuga kaasnevad muudatused nii riigi strateegilises kui ka finantsjuhtimises. Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Kaie Koskaru-Nelk toonitas, kui oluline on riigi jaoks tulemused siduda ressurssidega.

Sisuliselt tähendab see, et poliitilisel tasandil pannakse suured eesmärgid paika ja erinevad asutused tagavad selle täitmise kokkulepitud kvaliteedis. „Tahame, et kõik ministeeriumid ja valitsemisalad läheks programmipõhiseks. 150 riigiasutuses võetakse kasutusele kuluarvestussüsteem. Eesmärkide paljususe asemele peaks tulema paremini fokuseeritud strateegilised eesmärgid, kusjuures tahame ka struktuuri hoida mitte väga laialivalgununa.“

Selleks on asekantsleri sõnul vaja koolitada avaliku sektori töötajaid, luua uusi õigusakte, parandada infosüsteeme. Ootused finantstöötajatele on juba muutunud – oodatakse proaktiivsete väärtustega partnereid.

Riik seob tulemused ressurssidega

„Igal tegevusvaldkonnal on oma mõõdikud ehk KPId ja oma programm. Samuti tahame, et igal riigisektori juhil oleks oma töölaud, kus ta saaks endale vajalikke näitajaid jälgida. Seda teeme koostöös statistikaametiga,“ rääkis rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Kaie Koskaru-Nelk

Süsteemi muutmise eesmärk siin on see, et juhtidel oleks parem juhtimisinformatsioon ja et süsteemi kasutades leitaks üles need teenused, mis enam väärtust ei loo või mida tuleks tõhustada.

G4Sis koostavad eelarvet juhid

G4S Eesti finantsplaneerimise ja -analüüsi osakonna juhataja Diana Paakspuu tõdes kontserni eelarvestamisprotsessi kirjeldades, et kui globaalselt tasandilt allapoole liigutakse, nurisetakse enamasti selle üle, et käive on liiga madal ja kulud liiga suured. „Sõltuvalt lisanõuete suurusest proovime kitsaskohad lahendada kas Eestis või siis peame minema kaugemale. Halvimal juhul kordub sama muster mitu korda, enne kui globaalne eelarve saab kinnitatud. Samal ajal on see strateegilise planeerimise sisend.“

G4Si Eesti kontserni eelarve tuleb kokku 135st tulu-kulu keskusest. Paakspuu sõnutsi on Eesti eelarve nagu Rubiku kuubik, ent Londonis kaitstav eelarve pigem nagu lineaarne uss. „Tulu ja kulu kohtasid on väga palju ning protsess algab altpoolt üles (bottom up). Peakontor annab orienteeruva protsendi, palju tahetakse ärikasvu, ent detailsemaid sisendeid ei anta. Kui septembris konsolideerime Eesti eelarve, siis näeme, mida saame arvesse võtta,“ rääkis Paakspuu ja lisas, et nende ettevõttes koostavad eelarvet juhid, nii et seda ei panda tsentraalselt finantsosakonnas kokku. Vastutus on juhtidel. Kokku kulub eelarve koostamiseks 1700 töötundi.

„Kui eelarve on koos ja saabub uus kalendriaasta, siis jälgime täitmist igakuiselt. 5ndaks kuupäevaks saame kokku ülevaate finantstulemustest ja võrdluse eelarvega. Meil on kokku 165 eeldefineeritud vaadet ja me jälgime eelarve täitmist kolmel tasandil – divisjoni sees, kord kuus juhtkonna laiendatud koosolekul ja viimase astmena peakontori jaoks. Teeme seda majandustarkvaras, ei valmista ette eraldi presentatsioone. Arvuti klaviatuur käib käest kätte ja iga juht kommenteerib tulemust.“ Paakspuu sõnul tagab selline lähenemine selle, et numbrid tulevad ühest allikast ja on sarnased.

Prognoose tehakse G4Sis vajaduspõhiselt – kui midagi on muutunud või kui peakontor soovib andmeid saada. Oluline on seegi, et prognoosiga ei taganeta eelarvega võetud lubadusest, vaid mängitakse vajadusel eesmärgid Eestisiseselt ringi.

Sellise mudeli plussid on Paakspuu arvates:

• kiire detailne ülevaade ja võrdlus tegelike tulemustega;

• tulemused on läbipaistvad ja arusaadavad;

• üks tõe allikas;

• juhtidel on detailne ülevaade oma üksuse tulemustest;

• võimaldab olla proaktiivne ja vältida ootamatuid hinnatõuse;

• ebaefektiivsuse saab kiiresti välja sõeluda;

• kuludes on võimalik minna detailsesse vaatesse.

Miinused:

• aja ja ressursimahukas;

• küsitav, kas kulusid on ikka mõistlik nii detailselt eelarvestada;

• tuludest ei ole nii detailne ülevaade.

13. november: Tegevuspõhine kuluarvestus ja planeerimine praktikas