Autor: Finantsuudised.ee • 5. juuli 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Ma ei väida, et ainult tarbijad ise on süüdi kõrgetes intressides, selles võrrandis on palju teisi muutujaid, kuid intresside alanemise eeldus on tarbijate käitumise kardinaalne muutumine,“ sõnas Martin Länts. „Oleme alates 2014. aastast iga-aastaselt uurinud, kui mitmesse panka kliendid laenutaotluse teevad. 2014. aastal tegid 89% küsitletutest taotluse ühte – oma kodupanka – peamiselt seetõttu, et uskusid saavat hea pakkumise.“

„Viimane uuring, mille viisime läbi 2017. aasta sügisel, näitas väikest arengut: juba 70% inimestest tegi taotluse ainult ühele laenuandjale – 53% inimestest tegi vähemalt ühe oma taotlustest Swedbanki ja 22% SEBsse,“ märkis Länts. „Inimeste käitumist ei ole lihtne muuta ning kõikide muutuste aluseks on aeg. Trend, et enamus laenutaotlejaid suundub pakkumist küsima suurima turuosalise juurde, kellele kuulub 60% turust, on vaikselt kuid kindlalt muutumas. Sarnase paralleeli võib tõmmata tänaste kinnisvara ostjatega, nad on palju targemad ja tähelepanelikumad kui viimase kinnisvarabuumi ajal. Usun, et sarnane areng toimub tulevikus ka väikelaenu sektoris.“

Martin Läntsi hinnangul aitaks turuolukorda paranda konkurentsi lisandumine, kuid seda piirab omakorda valitsuse otsus keelustada krediiditeenuste reklaam teles ja raadios. „Tele- ja raadioreklaame ei tohi üldse teha ning teistes kanalites peavad väikelaenude reklaamid välja nägema nagu matusekuulutused. Milleks? Me kutsume ka edaspidi inimesi üles laenupakkumisi võrdlema, kuid vähemalt lähiaastatel võib oodata tänase olukorra jätkumist,“ lisas Länts.