Majandus kasvas teises kvartalis 3,7 protsenti

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 1,4 protsenti. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP aga 3,7 protsenti.

Kuuendat kvartalit järjest panustas majanduskasvu enim ehituse tegevusala lisandväärtuse kasv. Sellele järgnes üha tugevnev töötlev tööstus, mille panus oli viimase kolme aasta suurim. Olulisemateks panustajateks olid veel kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, veondus ja laondus ning info ja side.

Peamisteks majanduskasvu pidurdajateks olid põllumajandus, metsandus ja kalandus, energeetika ning haldus- ja abitegevus.

Sisenõudlus suurenes 4,5 protsenti. Jätkuvalt pidurdab sisenõudlust kapitali kogumahutus põhivarasse, mis langes 0,8 protsenti.

Investeerimistegevus on vähenenud kõigis põhivaraliikides kogu mittefinantsettevõtete sektoris. Seevastu ülejäänud sektorites võis näha kapitali kogumahutuse kasvu.

Eratarbimise kasvutempo oluliselt ei muutunud, püsides 4,0 protsendi juures.

Kaupade ja teenuste teise kvartali eksport kasvas 5,9 protsenti. Esimese kvartali langusest taastunud kaupade eksport kasvas 5,0 protsenti. Enim mõjutas seda arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete, mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ning puittoodete eksport.

Kiirenevalt kasvavat teenuste eksporti mõjutasid enim arvutiteenused ning laondus ja veondust abistavad tegevused.

Kaupade ja teenuste import suurenes 7,0 protsenti, teenuste import seejuures koguni 11,0 protsenti.

Netoekspordi osatähtsus SKPs oli teises kvartalis 3,6 protsenti.

Vaatamata kiirenenud majanduskasvule, ei olnud olulisi muutusi tootlikkuse näitajates. Tootlikkus tunni kohta kasvas vaid 0,7 protsenti. Tootlikkus hõivatu kohta kasvas 1,0 protsendi võrra. Veidi aeglustunud palgakasvu tõttu aeglustus tööjõu ühikukulu kasv, mis esimeses kvartalis oli 4,3 protsenti.

Vaata Eesti majandusnäitajaid ja -prognoose siit.