Uudised Kristel Tiits, Grant Thornton Baltic OÜ juhtiv nõustaja

Kes peavad esitama tegeliku kasusaaja andmed, kes on kohustusest vabad?

Kristel Tiits
Kristel TiitsFoto: Grant Thornton Baltic

Seni oli tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustus krediidi- ja finantseerimisasutustel, notaritel jt kohustatud isikutel ärisuhte loomisel või tehingute tegemisel, aga pärast seadusemuudatust on kohustatud isikute hulk märksa laiem.

1. septembril jõustus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatus, mille alusel peab äriühingu juhatus äriühingu tegelike kasusaajate kohta andmeid koguma ning need äriregistrile esitama. Tegeliku kasusaaja andmed peavad esitama nii ühemehefirmad kui ka suured kontsernid, samuti mittetulundusühingud ja sihtasutused ning veel mitmed juriidilised isikud.

Uue kohustuse peamine eesmärk on tagada, et juhatusel on asjakohane ja täpne teave äriühingu tegelike kasusaajate ja omandiõiguse või teiste kontrolli teostamise viiside kohta. Tegelikud kasusaajad on kohustatud nõutud andmed juhatusele avaldama.

Kes on tegelik kasusaaja?

Tegelik kasusaaja seaduse tähenduses on äriühingu korral füüsiline isik, kes lõplikult omab või kontrollib juriidilist isikut piisava arvu aktsiate, osade, hääleõiguste või omandiõiguse otsese või kaudse omamise kaudu, sealhulgas osalus esitajaaktsiate või -osade kujul, või muul viisil. Otsene omamine on kontrolliviis, mille korral omab füüsiline isik äriühingus enam kui 25protsendist osalust või omandiõigust. Kaudne omamine on kontrolliviis, mille korral omab äriühingus rohkem kui 25protsendist osalust või omandiõigust äriühing, mis on füüsilise isiku kontrolli all, või mitu äriühingut, mis on sama füüsilise isiku kontrolli all.

Kui äriühingus on palju osanikke või aktsionäre, kelle otsene või kaudne osalus ei ole üle 25%, saab tegelikuks kasusaajaks lugeda kõrgema juhtorgani liikmed. Eraõigusliku juriidilise isiku kõrgem juhtorgan on juhatus; kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu.

Usaldusfondi, seltsingu, ühisuse või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse korral on tegelik kasusaaja füüsiline isik, kes ühendust otsese või kaudse omamise kaudu või muul viisil lõplikult kontrollib ja on sellise ühenduse asutaja või isik, kes on varakogumisse vara üle andnud, usaldusisik, vara valitseja või valdaja, vara säilimist tagav ja kontrolliv isik või soodustatud isik või isikute ring, kelle huvides selline ühendust peamiselt asutati või tegutseb.

Muude eraõiguslike juriidiliste isikute, näiteks mittetulundusühingute ja sihtasutuste korral on võimalik tegelikuks kasusaajaks määrata juhatuse liikmed või selle ühingu liikmed.

Millised kohustused on äriühingul, äriühingu juhatusel ja tegelikul kasusaajal?

Seaduse järgi on juriidiline isik kohustatud koguma ja hoidma andmeid oma tegelike kasusaajate kohta, sealhulgas teavet äriühingu omandiõiguse või kontrolliviiside kohta.

Andmed tegeliku kasusaaja kohta peab esitama äriregistrile (mittetulundusühingute ja sihtasutuste korral mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile) juhatus ettevõtjaportaali vahendusel või notari kaudu.

Selgem on olukord lihtsa struktuuriga äriühingutel, mille osanikud on füüsilised isikud, kelle andmed on äriregistris. Eeldusel, et juhatusel on ligipääs ettevõtjaportaalile, tuleb juhatusel sel juhul ainult portaalis kinnitada eeltäidetud tegeliku kasusaaja andmed. Keerukama struktuuriga äriühingute korral tuleb läbi viia hulk tuvastamistoiminguid, enne kui saab kohustuse täita ja tegelikud kasusaajad äriregistrisse lisada.

Siinkohal on oluline juhtida tähelepanu asjaolule, et kui äriühingu juhatus resideerub välismaal ega tule andmete esitamiseks Eestis asuva notari juurde, tuleb vastavasisuline avaldus koos tegelike kasusaajate andmetega kinnitada välismaal notari juures ja vajadusel ka apostillida. Seejärel tuleb dokument saata Eestis asuvale notarile, kes saab andmed äriühingu nimel äriregistrile edastada. Äriühingule on need toimingud üldiselt ajamahukad ja toovad kaasa märkimisväärse rahakulu.

Äriregistrile tuleb esitada tegeliku kasusaaja:

• nimi;

• isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht ning elukohariik;

• andmed kontrolliviisi (otsene või kaudne omamine) kohta.

Sihtasutustel tuleb peale nende andmete esitada ka soodustatud isikute nimekiri, mis peab sisaldama loetletud andmeid iga soodustatud isiku kohta.

Tegeliku kasusaaja andmete muutumise korral on äriühing kohustatud esitama uued andmed ettevõtjaportaali või notari kaudu hiljemalt 30 päeva jooksul pärast muudatustest teadasaamist. Kui tegeliku kasusaaja andmed ei ole muutunud, kinnitab äriühing aastaaruande esitamisel tegeliku kasusaaja andmete õigsust.

Tegelikul kasusaajal on seaduse järgi kohustus enda kohta andmed avaldada. Eraõigusliku juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed peavad tegeliku kasusaaja andmete esitamise kohustuse täitmise võimaldamiseks andma juriidilise isiku juhatusele kogu neile teadaoleva teabe tegeliku kasusaaja kohta, sealhulgas teabe tema omandiõiguse või kontrolliviiside kohta. Lisakohustusi tegelikule kasusaajale seadusega pandud ei ole.

Seadus otsesõnu ei kohusta äriühingu juhatust nõudma tegelike kasusaajate dokumendikoopiaid, kuid selguse huvides ja oma hoolsuskohustuse täitmiseks on mõistlik kaardistada tegeliku kasusaaja tuvastamiseks tehtud toimingud ning salvestada tegeliku kasusaaja andmed, et vajadusel oleks need hõlpsasti leitavad ja ajakohased.

Millistel eraõiguslikel juriidilistel isikutel on kohustus tegeliku kasusaaja andmeid koguda ja esitada?

Andmed oma tegelike kasusaajate kohta peavad esitama kõik eraõiguslikud juriidilised isikud, sealhulgas:

• osaühingud;

• aktsiaseltsid;

• täis- ja usaldusühingud;

• tulundusühistud;

• sihtasutused;

• mittetulundusühingud;

• Euroopa äriühingud;

• Euroopa majandushuviühingud.

Erandina on teabe esitamise kohustusest vabastatud korteriühistud, hooneühistud, reguleeritud turul noteeritud äriühingud (börsiettevõtted) ning sihtasutuste seaduses sätestatud sihtasutused, mille majandustegevuse eesmärk on põhikirjas nimetatud isikute või isikute ringi vara hoidmine või kogumine ja kellel puudub muu majandustegevus.

Peale nimetatud erandite ei kohaldu tegeliku kasusaaja andmete esitamise kohustus välismaa äriühingu filiaalile, sest filiaal ei ole juriidiline isik ja filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest vastutab välismaa äriühing.

Tegeliku kasusaaja andmete esitamise tähtaeg

Seadusemuudatus jõustus 1. septembril 2018, andmed tegeliku kasusaaja kohta peavad olema esitatud hiljemalt 31. oktoobriks 2018.

Kindlasti tuleb rõhutada, et selle kohustuse puhul ei ole tegemist deklaratiivse sättega, vaid kohustuse mittetäitmine võib kaasa tuua päris suure trahvinõude. Andmete esitamata jätmise, andmete muutumisest teatamata jätmise või teadvalt valeandmete esitamise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut füüsilise ja kuni 32 000 eurot juriidilise isiku korral.

Seetõttu soovitame äriühingutel tegutseda. Esimese sammuna tuleb tuvastada tegelikud kasusaajad, vajadusel dokumenteerida teave tegelike kasusaajate ja tuvastamisviisi kohta ning seejärel esitada nõutud andmed äriregistrile.

Autor: Kristel Tiits, Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. September 2018, 12:07

Finantsuudised.ee toetajad: