Kuigi Eestis Euroopa isikuandmete kaitse määruse siseriiklikke rakendusakte ega ka uut andmekaitse seadust vastu pole võetud, on trahvide määramiseks õiguspädevus täiesti olemas.

- Uue isikukaitse andmete kaitse seaduse puudumise taha GDPR määruse eest ei peida.
- Foto: Veiko Tõkman
"Eesti siseriiklik GDPR-i rakendusakt ehk uus isikuandmete kaitse seadus ehk uus IKS, ei ole Riigikogus vastu võetud ja GDPRi trahve ei saa täna veel mitte ühelegi Eesti ettevõttele rakendada," ütles advokaadibüroo Ellex Raidla advokaat
Merlin Liis Kaubanduse aastakongressil 2018.
Justiitsministeeriumist seevastu kinnitati, et andmekaitse inspektsioonil on ka praegu olemas kõik volitused ja pädevused selleks, et trahve määrata. "Isikuandmete kaitse määrus on otsekohalduv – see tähendab, et määruse nõuete rikkumise eest ettenähtud trahvide määramise kohustus tuleneb määrusest," kommenteeris ministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus.
"Kuna Eesti õigussüsteemis ei ole halduskaristusi, on meie jaoks on määruses erisus, mille kohaselt võib (see on võimalus, mitte kohustus) andmekaitse inspektsioon trahve määrata väärteomenetluse raames. Tuleb aga meeles pidada, et riigisisesest õigusest on ülimuslikkuse põhimõttest tulenevalt Euroopa Liidu õigus siiski üle," selgitas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See tähendab, et hetkel veel kehtiv isikuandmete kaitse seadus (vana IKS) on kehtiv selles ulatuses, milles ta ei ole vastuolus andmekaitse üldmäärusega. Vana IKS ja üldmäärus annavadki andmekaitse inspektsioonile pädevuse trahve määrata.
"Trahvisummad on otsekohalduvad, trahvide kohaldamise menetlus on üldmääruses kirjas, väärteomenetluse seadustikus vastuolusid üldmäärusega ei ole, sest menetlus trahvide määramiseks ongi riigisisesel õigusel põhinev," lisas Rammus.
Seega ongi andmekaitse inspektsioonil olemas kõik volitused ja pädevused selleks, et trahve määrata.
Seotud lood
GDPRi trahve ei saa täna veel ühelegi Eesti ettevõttele rakendada, sest Riigikogu ei ole rakendusakte vastu võtnud
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.