LHV suurendab finantsinspektsiooni nõuete täitmiseks sisemisi puhvreid, teatas ettevõte börsile.

- LHV finantsjuht Meelis Paakspuu
- Foto: Andras Kralla
Oktoobri keskel esitas finantsinspektsioon LHV Groupile tänavuse järelevalvelise hinnangu ja täiendava omavahendite nõude (SREP) kapitali adekvaatsuse arvutuses. Võrreldes eelmise aastaga on muutunud täiendava omavahendite nõude koosseis ja nõuete suurused.
Vastavalt finantsinspektsiooni otsusele rakendub LHV Groupile konsolideeritud tasemel täiendav omavahendite nõue summas 1,53% (võrrelduna 1,01% 2017. aasta SREPs), millest vähemalt 0,39% (2017. aastal 0,37%) peab olema kaetud esimese taseme põhiomavahenditega ja vähemalt 0,52% (2017. aastal 0,49%) kaetud esimese taseme omavahenditega.
Lisaks kehtestas finantsinspektsioon grupile lisakapitalinõude välisriikides asutatud finantseerimisasutustelt kaasatud hoiuste summale ning selleks on 0,2%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
17. oktoobril toimunud koosolekul otsustas LHV Groupi nõukogu, lähtudes finantsinspektsiooni hinnangust ning lisades sellele sisemised puhvrid, kehtestada minimaalseks koguomavahendite suhtarvuks 15,50% (senikehtinud 15,06%), minimaalseks esimese taseme omavahendite suhtarvuks 12,10% (senikehtinud 12,29%) ning minimaalseks esimese taseme põhiomavahendite suhtarvuks 10,40% (senikehtinud 10,61%).
Ühtlasi on sisemiste eesmärkide kehtestamisel arvesse võetud 1. jaanuarist kehtima hakkavat suuremat süsteemselt olulisuse puhvrit.
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.