Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,5% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 4,4%, teatab Statistikaamet.

- Tarbijahinnaindeksit mõjutas enim transport.
- Foto: Raul Mee
Kaubad olid mullusega võrreldes 3,7% ja teenused 5,7% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta oktoobriga võrreldes tõusnud 9,1% ja mittereguleeritavad hinnad 3,1%.
Eelmise aasta oktoobriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim transport, mis andis kogutõusust ligi kolmandiku. Kolmveerandi sellest andsid 20,1% kallinenud bensiin ja 20,4% kallinenud diislikütus. Elekter, soojusenergia ja küte andsid indeksi kogutõusust ligi viiendiku.
Eelmise aasta oktoobriga võrreldes on kodudesse jõudnud elekter kallinenud 11,7%, tahkekütused 24,5%, soojusenergia 3,4% ja gaas 8,9%. Toit ja mittealkohoolsed joogid andsid kogutõusust seitsmendiku. Toidukaupadest on mulluse oktoobriga võrreldes enim kallinenud külmutatud puuvili ja marjad (26%), värske köögivili (21%), munad (19%) ning odavnenud suhkur (21%).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga 4,4% või enam 2012. aasta märtsis, mil muutus oli samuti 4,4%.
Septembriga võrreldes oli oktoobris tarbijahinnaindeksi peamine mõjutaja transport. Diislikütus kallines kuuga 7,6% ja bensiin 4,1%. Oktoobriks ostetud lennukipiletid olid 21% kallimad kui septembriks ostetud piletid. Suuremat mõju kuumuutusele avaldasid veel puuvilja 10% ja kodudesse jõudnud elektri 2,8% odavnemine, samuti köögivilja kallinemine 5,2%.
Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, oktoober 2018
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.