- OMX Baltic−0,04%314,44
- OMX Riga0,32%945,1
- OMX Tallinn−0,15%2 144,05
- OMX Vilnius−0,05%1 508,06
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,11%10 865,86
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,52
- OMX Baltic−0,04%314,44
- OMX Riga0,32%945,1
- OMX Tallinn−0,15%2 144,05
- OMX Vilnius−0,05%1 508,06
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,11%10 865,86
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas tasub investeerida katastroofivõlakirjadesse?
Kas sooviksid osa saada kindlustusfirmade ärist pakkudes soovijatele kindlustust loodusõnnetuste vastu ja saades selle eest oma kontole regulaarselt kindlustuspreemiat? Finantsinnovatsioon tõi paarkümmend aastat tagasi turule katastroofivõlakirjad, mis just seda võimaldavad, kirjutab SEB fondijuht Endriko Võrklaev.
Katastroofivõlakirjad said tuule tiibadesse 1990. aastate keskpaigas pärast Kariibidel möllanud orkaani Andrew. Orkaan Andrew pühkis kindlustusfirmade varadest umbes 30 miljardit dollarit ehk umbes kolm Eesti riigieelarvet. 1990ndate paarimilardiliselt kogumahult on selliste võlakirjade turg tänaseks kasvanud üle 35 miljardi suuruseks. Võrreldes USA võlakirjaturu hinnangulise 40 triljoni suuruse kogumahuga moodustavad katastroofivõlakirjad sellest siiski veel kaduvväikese osa.
Katastroofivõlakirjade idee on lihtne – kui midagi ei juhtu või juhtub liiga vähe, saab investor kogu investeeritud põhiosa koos intressidega tagasi. Kui tingimustele vastav ja piisava kahjususega sündmus toimub, võivad võlakirjainvestorid põhiosast osaliselt või täielikult ilma jääda. Võetud riski eest saavad investorid preemiat tavapärasest kõrgemate intresside näol.
Kuna loodusõnnetuste toimumisel ei ole seost majandustõusude ja -langustega, võivad sellised võlakirjad olla portfellile hea täiendus. Olukorras, kus näiteks riskantsemad varaklassid on ülehinnatud ja väljavaade seetõttu hapravõitu, võivad katastroofivõlakirjad anda portfellile tänuväärset lisatootlust. 2008. aasta kriisis, kui muud kõrgema riskiga võlakirjad kaotasid lühikese ajaga 25% ja aktsiad üle 50% väärtusest, olid katastroofivõlakirjad keskeltläbi maksimaalselt miinuses vaid 4% ulatuses.
Inimlik on selliste investeerimisvõimaluste puhul küsida, et mis saab siis, kui tuleb suur orkaan või maavärin? Kui riskid on hajutatud, ei tähenda see enamiku või kogu põhiosa kaotust. Mõnekümneprotsendilised allahindlused tulevad siiski aeg-ajalt ette. Näiteks 2017. aastal tekitasid orkaanid Harvey, Irma ja Maria ning California metsatulekahjud katastroofivõlakirjade indeksis umbes 15% languse, mis on aga tänaseks juba tagasi tehtud. Ülisuuri kaotusi aitab vältida hajutamine ja samuti asjaolu, et kindlustatakse vaid mingi osa katastroofiriskist (näiteks kahjud vahemikus 500–800 miljonit eurot). Kui kogukahjud on sellest vahemikust väiksemad, siis investor kahju ei kanna ning piirmäärast suuremate kahjude puhul on vastutus ainult kuni seatud piirmäärani.
Seotud lood
LHV Groupi juht Madis Toomsalu räägib LHV uute allutatud võlakirjade pakkumisest. Muuhulgas saab vastuse küsimus, kas ja miks ikkagi eelistada panga võlakirja aktsiale.
Möödunud nädalal tuli Kantar Emor välja finantsseireuuringuga, kust selgus et umbes kolmandik Eesti inimestest hindavad oma majandusseisu heaks või väga heaks, aga palju on ka neid, kes sissetulekute kadudes saaksid hakkama vaid mõned nädalad. Kutsusime uude raadiosaatesse „Finantsuudised fookuses“ eestlaste säästmis- ja investeerimisharjumusi lahkama Luminori Baltikumi investeerimisnõustamise juhi Anton Skvortsovi ja Kantar Emori uuringueksperdi Lele Aagi.
Juuni alguses Tallinna eksklusiivses Volta Loftide kortermajas toimunud tulekahju oli erakordne mitte ainult oma suure ulatuse, vaid ka selle poolest, et enam kui tuhande kinnisvaraprojekti investeerinud ühisrahastusinvestori jaoks realiseerus tulekahju näol üks operatsiooniriskidest. Taoline sündmus võiks tõstatada diskussiooni selle kohta, milliste riskidega peaks arvestama ühisrahastusplatvormide kaudu investeerimisel, kirjutas Anna Netšajeva Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös „Laenupõhiselt ühisrahastatud kinnisvaraga kaasnevad investori riskid“.
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Regiooni ühe suurima rohelise energia platvormi, Lords LB Asset Managementi hallatav investeerimisfirma Atsinaujinančios energetikos investicijos (AEI), käivitab kahe miljoni euro suuruse 9% tootlusega võlakirjaemissiooni. Leedu, Läti ja Eesti investorid saavad osta 10-kuulise kestvusega võlakirju kuni 8. septembrini, minimaalse investeeringu summaga 1021,393 eurot.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
5
Viimased uudised
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele