Mait Kraun • 28. jaanuar 2019
Jaga lugu:

Keskpankadel napib kriisiga võitlemiseks laskemoona

Kui ees on tõsine majanduslangus, siis võib maailma keskpankadel muutuda sellega võitlemine keeruliseks, kirjutab CNN Money.

USA keskpank ehk Föderaalreserv on hakanud intressimäärasid tõstma, aga võlakirjade müük kulgeb aeglaselt.  Foto: Bloomberg

Keskpangad võtsid 2008. aasta finantskriisi aukude lappimiseks ette dramaatilisi ja ennenägematuid samme. Nad viisid intressimäärad nulli ja alustasid mahukate rahatrükkidega, mille eesmärk oli majandus uuesti käima tõmmata.

Möödas on juba kümme aastat ja keskpangad on alles hakanud stiimuleid eemaldama.

Intressimäärad on jätkuvalt väga madalal, mõnes regioonis isegi miinuses. Föderaalreserv müüb juba turult kokku ostetud võlakirju, aga Euroopa ja Jaapani keskpangad pole sellega veel alustanud.

Küsimus seisneb nüüd selles, kas keskpangad ootasid intressimäärade tõstmisega liiga kaua. Uue kriisi saabudes ei pruugi nad valmis olla.

"Kui meil tuleb majanduslangus, siis see saab olema tavapärasest hullem," ütles Harvardi ülikooli professor Kenneth Rogoff. "Sellele on palju keerulisem vastata."

Ka poliitika muudab keskpankade jaoks elu keerulisemaks. Näiteks Indias ja Türgis on poliitikud ähvardanud keskpanga tegevusse sekkuda. Ka Ameerika Ühendriikide president Donald Trump on korduvalt Föderaalreservi kritiseerinud.

Probleemid on juba ilmnemas ja kaubanduspingete tõttu on majanduskasv aeglustunud nii Hiinas kui ka Saksamaal. Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank vähendasid 2019. aasta majanduskasvu prognoose ning eksperdid hoiatavad, et USA intressimäärade tõus, kaubandussõda ja geopoliitilised pinged saavad olema valulised.

Varurehve ei ole

Keegi ei eelda, et majanduslangust kunagi ei tule. Keskpankade viimase 10 aasta jooksul tehtud sammud võivad tähendada, et järsu languse korral võib nende abi jääda kesiseks.

"Mõtelge auto peale, mis sõidab auke täis teel ning varurehvi ei ole. Sa ei taha ühtegi oma rehvi ära lõhkuda," ütles Allianzi majandusnõunik Mohamed El-Erian.

El-Erian rääkis, et Föderaalreserv, kes tõstis 2018. aastal intressimäärasid neljal korral, on paremas seisus kui teised keskpangad. Samas püsib ka USAs baasintressimäär ajalooliselt madalal tasemel (2,25–2,5%). See tähendab, et majanduslanguse ajal pole intresside langetamiseks palju ruumi. "Isegi Föderaalreservil on varasemast vähem paindlikkust," nentis ta.

Euroopa ja Jaapani keskpangad on veelgi kehvemas seisus. EKP baasintressimäär on 0% ja deposiidimäär –0,4%. Jaapanis on lühiajalised intressid olnud negatiivsed alates 2016. aastast. "Nad on seadnud omale piirangud, mida nad teha saavad," ütles Rogoff.

Laskemoon on otsa saamas

Lisaks sellele tegelesid keskpangad pärast kriisi ka niinimetatud kvantitatiivse lõdvendamisega (QE) – just selle nimega kirjeldati rahatrükki. Vastloodud rahaga osteti turult kokku peamiselt võlakirju.

Föderaalreserv ostis kokku 4,5 triljoni dollari eest võlakirju. Neid võlakirju hakati uuesti müüma 2017. aasta oktoobris, praeguseks on nende hulk vähenenud 4 triljoni dollarini.

Föderaalreserv võib kriisi ajal rahatrükiga uuesti alustada, aga El-Eriani sõnul oleks selline programm nüüd väikesema efektiivsusega ning jätkusuutlikku kasvu see tagada ei suuda.

Euroopa lõpetas rahatrüki programmi detsembris, kokku loodi juurde 2,6 triljonit eurot. Jaapani keskpanga bilanss paisus eelmisel aastal 554 triljoni jeenini (5,1 triljonit dollarit). Need varad on rohkem väärt kui terve Jaapani SKP.

Lihtsamalt öeldes – keskpankadel on laskemoon otsa saamas, ütles investeerimisfirma Yardeni Researchi president Ed Yardeni. "Neil ei pruugi järgmine kord nii palju moona ja usaldusväärsust olla."

Allikas: Äripäev

Jaga lugu:
FINANTSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad finantsteemaliseduudised igal nädalal enda postkasti.

Finantsuudised.ee toetajad:

Enimloetud
Bret Metsküla
Bret MetskülaFinantsuudised.ee juhtTel: 58 117 860bret@finantsuudised.ee
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79kaspar.kitsing@aripaev.ee