Milline laen on soodsam ehk mida peab teadma KKM-ist?

Viimastel aastatel on silma hakanud Eesti võrdlemisi noorel kapitaliturul uus finantseerimistrend – mezzanine-tüüpi hübriidlaenud. Keerulise nimetuse taga on tegelikult lihtne kontseptsioon, tegu on finantseerimise mõttes vahekorrusega enda raha ja võõrvahendite vahel. Selline lahendus võimaldab nutikal ettevõtjal kapitali paremini kasutada ja kiiremini kasvada, kirjutab Redgate Capitali müügijuht Kristjan Petjärv.

Juuni alguses Tallinna eksklusiivses Volta Loftide kortermajas toimunud tulekahju oli erakordne mitte ainult oma suure ulatuse, vaid ka selle poolest, et enam kui tuhande kinnisvaraprojekti investeerinud ühisrahastusinvestori jaoks realiseerus tulekahju näol üks operatsiooniriskidest. Taoline sündmus võiks tõstatada diskussiooni selle kohta, milliste riskidega peaks arvestama ühisrahastusplatvormide kaudu investeerimisel, kirjutas Anna Netšajeva Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös „Laenupõhiselt ühisrahastatud kinnisvaraga kaasnevad investori riskid“.

Möödunud nädalal tuli Kantar Emor välja finantsseireuuringuga, kust selgus et umbes kolmandik Eesti inimestest hindavad oma majandusseisu heaks või väga heaks, aga palju on ka neid, kes sissetulekute kadudes saaksid hakkama vaid mõned nädalad. Kutsusime uude raadiosaatesse „Finantsuudised fookuses“ eestlaste säästmis- ja investeerimisharjumusi lahkama Luminori Baltikumi investeerimisnõustamise juhi Anton Skvortsovi ja Kantar Emori uuringueksperdi Lele Aagi.

Ettevõtluses ei ole olemas hetke, mil raamatupidamist pole vaja. Isegi siis, kui tegevust ei ole, tuleb vähemalt kord aastas kõik terviklikult üle vaadata, esitada vajalikke aruandeid ja deklaratsioone. „Raamatupidamine on baasvajadus– see on nagu elekter, mille kadumine annab kohe tunda,“ ütleb raamatupidamise ja palgaarvestuse teenust ning maksukonsultatsioone pakkuva Numeri OÜ teenuste juht Allan Kaunis.