Autorid: Marge Ugezene, Jaanus Vogelberg, Kaspar Allik • 20. veebruar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rootsi rahvusringhäälingu SVT uurivad ajakirjanikud leidsid, et kokku 5,8 miljardi USA dollari mahus kahtlast raha on liikunud läbi Swedbanki kontode Balti riikides. Sellest 26 miljonit on seotud Venemaa maksupettustega, mille avastas Sergei Magnitski.

Viie kuu jooksul analüüsisid SVT ajakirjanikud suurt hulka salajasi dokumente, kust leiti kahtlasi rahaliikumisi Danske Banki ja Swedbanki vahel aastatel 2007–2015. Analüüsist tuli välja 50 Swedbanki klienti, kellel on rahapesukahtlus. Bloomberg kirjutas, et 50 kliendi rahaliikumised kannavad selget rahapesukahtluse märki ja nende kaudu liikus raha 4,3 miljardi dollari ulatuses.

Vähe vastuseid

Swedbank vastas SVT-le, et on registreerinud kahtlasi tehinguid ja on nendest politseile teada andnud. “Kui see info vastab tõele, siis on kaks võimalust: nad on nendest tehingutest teadnud, aga lasknud sel jätkuda, või pole nad neid kontrollinud ja tehingud pole ühtki häirekella tööle pannud. Ma ei oskagi öelda, kumb variant on hullem,” ütles Soderberg & Partnersi laenunõustaja Joakim Bornold. “Swedbanki vastu on esitatud rängad süüdistused ja on väga murettekitav, et neil on nii vähe vastuseid.”

Kuni kolmapäevani oli Swedbank kategooriliselt eitanud igasuguseid seoseid Danske rahapesuafääriga ja panga juht Birgitte Bonnesen on korduvalt kinnitanud, et pangas on uuritud seoseid Danske rahapesuskandaaliga, aga neid pole leitud. Kauppalehti teatel räägiti täna Rootsi meedias, et Bonnesenil võib olla raske paljastuste järel oma ametikohal jätkata.

Mis saab Swedbankist?

“Huvitav, kuidas finantsinspektsioon reageerib. Paneb järgmise panga kinni? Vaevalt, Swedbanki sulgemine oleks Eesti majandusele käpuli kukkumine,” kommenteeris anonüümsust palunud endine töötaja Danske pangast.

Bonnesen on seni kiitnud, et Swedbankil pole muresid. “Imestasin tema jutu üle, nagu Swedbank oleks puhas kui prillikivi. Julge või rumal ütlemine, kuid rumal Bonnesen ei ole. Skandinaavia pankades on autokraatne juhtimisstiil. Tundub, et kohalikud juhivad, aga nad on vaid käsutäitjad. Suunised tulevad peakorterist, nagu oli Danskes,” lausus allikas.

Loe pikemalt Äripäevast.