Kuidas lahendada tõhususe paradoksi?

Niklas on osalenud mitmete organisatsioonide tõhusamaks muutmise projektides, millest ühe – Rootsi haiglaid puudutava projekti – käigus mõõdeti patsientide teekonda arsti juurde jõudmisest kuni diagnoosi panemise ja ravi määramiseni. Eesmärk oli hinnata kogu protsessi kestust, väärtust loova ja raisatud aja osakaalu ning kogumaksumust.

Tulemused olid vapustavad. Esimene näidispatsient: 75 aastat vana mitmete tervisehädadega proua, kelle diagnoosimisele ja ravile kulus 9 kuud ning kelle ravi hind oli 27 300 eurot. Diagnoosimise ja ravi aeg tõhusa protsessijuhtimise korral oleks võinud olla kaks nädalat, hind kokku 1700 eurot. Potentsiaalne kokkuhoid oleks seega olnud 25 600 eurot. Probeem seisnes pikkades operatsiooni ootejärjekordades, mille tõttu oli patsient sunnitud kasutama üheksa kuu jooksul üheksa korda kiirabi ja planeerimata tegevuste arv kasvatas kulusid. Teine näide oli patsient, kelle ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire) diagnoosimise protsess võttis aega neli kuud, mille jooksul väärtust loovat aega oli 17 tundi ja ooteaega 2880 tundi. See teeb efektiivsuse määraks 0,6%, mis tähendab, et 99,4% ajast patsiendiga mitte keegi ei tegelenud.

• Standardiseeri protsess.

• Sea sisse rutiin, mille käigus iga päev / iga nädal kontrollitakse, kas protsess toimib.

• Visualiseeri juhtumid, hoia kätt pulsil ja vajadusel kohanda tegevusi.

Uute põhimõtete ja tehnika juurutamise läbikukkumise põhjused peituvad tavaliselt kehvas juhtimises. Võtmetähtsus on oma tiimile mõtteviisi maha müümises. Rootsi arstid ei olnud vaimustuses uuest lähenemisest, mis nende sisseharjunud rutiini lõhkus, kuid kui neile näidati, millist aja ja raha kokkuhoidu on võimalik saavutada, tundsid nad vastutust panustada. Juht peab andma meeskonnale õige eesmärgi, resurssid ja otsustusõiguse.