Kodumaisel kapitalil põhinev Coop Pank hakkas alates 1. maist pakkuma eraklientidele arvelduskonto jäägilt intressi 1 protsent aastas.

- Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink
- Foto: Andras Kralla
Intress 1 protsent aastas kehtib kõigile Coop Panga arvelduspaketiga Rändrahn liitunud klientidele. Intress kehtib kuni 200 000eurose kontojäägi puhul ja arvestus toimub päevajäägilt. Intress makstakse välja kord kuus.
Coop Panga igapäevapanganduse juht Teet Kerem märkis, et väliskapitalil põhinevad Eesti pangad maksavad arvelduskontol oleva raha eest praegu reeglina intressi 0,01 protsenti ehk Coop Panga pakkumine on 100 korda kõrgem tavapärasest intressimäärast. Samuti kordades kõrgem, kui teised Eesti suuremad pangad maksavad tähtajalise hoiuse eest. „Intressipakkumisega anname põhjuse tuua oma igapäevased arveldused Coop Panka,“ selgitas Kerem.
Eelmisel aastal hakkas Coop Pank pakkuma kontojäägilt intressi ka äriklientidele. Kontojäägilt 100 000 kuni 1 miljon eurot pakub Coop Pank äriklientidele intressi 0,25 protsenti aastas. Summadele alla 100 000 ja üle 1 miljoni euro pakub pank intressi 0,15 protsenti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tähtajaliste hoiuste eest maksab Coop Pank nii eraisikutele kui ka äriklientidele kuni 2protsendist intressi.
Coop Pank pakub eraklientidele kahte arvelduspaketti: Rahn ja Rändrahn. Arvelduspaketid koondavad endas sarnaselt telekomi- ja energiapakettidele kõiki olulisemaid teenuseid, mida iga päev vaja võib minna, näiteks tasuta maksed või täiendavate tasude puudumine välisvaluutas tehtud kaarditehingutelt.
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.