Tallinna Tehnikaülikoolis tänavu kaitstud magistritöös „Tulemusjuhtimise süsteemide mitterahaliste tulemusnäitajate seosed ettevõtte tegevusedukusega Eesti tootmisettevõtetes” otsis Henri Telk vastust küsimusele, kas formaalsema tulemusjuhtimise süsteemiga (TJS) Eesti töötleva tööstuse ettevõtted on finantstulemuste poolest edukamad.
Telk jagas uuritud ettevõtted (133) kolme gruppi: formaalse ja struktureeritud TJSiga ettevõtted, formaalse TJSiga ettevõtted ja mitteformaalse TJSiga ettevõtted. Kõige suurema grupi (77) moodustasid formaalse TJSga ettevõtted, kes väitsid end kasutavat enda loodud süsteemi. Mitteformaalse TJSga ettevõtteid oli 34. Kõige vähem vastanuid oli formaalse ja struktureeritud TJSiga ettevõtete grupis – 22. Neist 22st 16 kasutab mitme levinud kontseptsiooni kombinatsiooni, neli ettevõtet tasakaalus tulemuskaarti ja kaks ettevõtet tulemuslikkuse püramiidi.
Seotud lood
Eesmärgid on vajalikud kõigile, kes püüdlevad kõrgemate sihtide poole. Oma organisatsioonis eesmärke püstitades tasub aga olla ka ettevaatlik, sest eesmärgid võivad põhjustada ebaeetilist käitumist, koostöö vähenemist, motivatsiooni kahanemist ja muid juhtimisprobleeme.
Mariana Mazzucato, University College Londoni innovatsiooniprofessor ja programmi „Public Value“ juht, uurib väärtuse mõõtmise põhiprobleeme oma uues raamatus „Kõige väärtus: tegemine ja võtmine maailmamajanduses” („The Value of Everything: Making and Taking in the Global Economy“). Mazzucato väidab, et parema majanduse ehitamiseks peame leidma täpsemaid mooduseid majanduses loodava väärtuse mõõtmiseks.
Eelarve koostamine on ettevõtetes veel üsna tavapärane nähtus, kuid ärikeskkonna muutused on tekitanud vajaduse uutmoodi lähenemise järele, mis muutub üha päevakajalisemaks.
Maksueelis ei tohi olla tehingu eesmärk
Kui analüüsis või kirjavahetuses on selgelt kirjas, et tehing tehti sellisel viisil just maksueelise saamiseks, võib see olla väga kaalukas tõend maksustamiseks, ütles maksu- ja tolliameti tulumaksuosakonna juht Madis Laas.