Bret Metsküla • 7 oktoober 2019

Suur finantsekspertide küsitlus: kas majandus järgmisel aastal jaheneb ja kuidas selleks valmistuda?

Foto: shutterstock.com

Majanduslanguse ootusest hakati rääkima juba mitu aastat tagasi, viimasel ajal on pangad väljastanud majanduskasvu aeglustumise prognoose. Ka juhtivad finantseksperdid ootavad uuel aastal majanduse mõõdukat jahenemist.

Majanduskasvu aeglustumise märke on praegugi näha. Peamiste põhjustena tõid eksperdid välja Brexiti, USA-Hiina kaubandussõja ja nendest tuleneva välisnõudluse vähenemise. Peale nende aga ka Venemaa poliitilise reaalsuse ja vastavad sanktsioonid. Kohalikul tasandil peetakse üheks suurimaks üksikküsimuseks majanduse edasise käekäigu osas viimase ligi 10 aasta jooksul pidevalt kiiresti kasvanud tööjõukulusid.

Bigbank ASi juht Argo Kiltsmann tõi välja augusti lõpus Statistikaameti 2019. aasta II kvartali Eesti majanduse kasvunumbri, milleks oli 3,6%. „Antud tulemus tõestas aga taaskord kahte asjaolu: esiteks, et väliskeskkonna mõju jõuab Eesti majanduskasvu numbritesse viitajaga ning muutunud kujul. Ja teiseks, et poliitiline ebakindlus iseenesest ei ole piisav tegur, et majandust langusesse või veel vähem kriisi tõugata.”

„Ka 3% lähedane kasv on tänases kontekstis väga kiire,” nõustus Kiltsmanniga Luminori Baltikumi Privaatpanganduse ja Varahalduse juht Gunnar Toomemets.

Endiselt mõjutab ettevõtteid tööjõupuudus, mis tõstab palkasid ja ettevõtete jaoks tööjõukulusid ning survestab kulude kokkuhoiule ja hindade tõusule. Palgakasvu jätkumist ennustab advokaadibüroo Sorainen partner Reimo Hammerberg: „See esitab väljakutse, kuidas parandada tootlikkust, mis on keerulisem nendes sektorites, kus tehnoloogia kasutamine on piiratum ja inimeste osakaal väga oluline, näiteks nagu advokaadibürood.”

Majanduslangus ei oleks hea uudis tervishoiu ja sotsiaalhoolekande sektorile. Hoolekandeteenused ASi finantsjuht Piret Lemsalu rääkis, et teenuse hind ei kata kvaliteetse teenuse osutamiseks kulusid ja kui teenuse hinna tõusu pole ette näha, siis kvaliteet kannatab. Töötajatele makstav tasu ei ole motiveeriv, voolavus on suur, uute töötajate leidmine on raske ja koolitamine kulukas. „Teisalt võib loota, et majanduslangusega kaasneb palgatõusu pidurdumine ja meie palgatase jõuab keskmisele palgale lähemale, hetkel keskmine palk meil 70% Eesti keskmisest,” on Lemsalu siiski optimistlik.

Sektor, kus nähakse 2020. aastal ette pigem langust, on ehitus. Tallinna Kultuurkatla finantsjuhi Ivar Veeruse sõnul tooks see ka kaasa töökäte defitsiidi vähenemise ja ka surve palgatõusule väheneks või peatuks. Kui palgasurve väheneb ja töötajaid on saada, saavad teenindav ja töötlev sektor stabiilselt areneda. Ta usub, et eelkõige jätkavad arenemist ja kasvamist ettevõtted, kes ekspordivad oma tooteid või teenuseid kaugemale kui Skandinaavia maadesse.

Kindlustussektoris on mitmed olulised investeerimisotsused ootel, sest klientidega suheldes on näha, et mitmes sektoris on äritegevuse kasv peatunud ja valmistutakse väikeseks kahanemiseks. „Nägime eelmise majanduslanguse ajal, et majanduse üldise languse mõju kindlustussektorile oli päris suur ja kindlustussektori mahtude langus ca 2 korda suurem kui majanduses tervikuna. Samas jõudis langus kindlustussektorisse hiljem, sest kindlustuses sõlmitakse paljud lepingud aastaks ette või siis mõnedes valdkondades (veetavad kaubad, ehitus) sõltub lepingu maht temaga kaetava teenuse mahust,” rääkis IIZI Kindlustusmaakleri finantsjuht Kaido Kepp. Mitmes kindlustusturu valdkonnas on lisaks mahtude kasvu peatumisele kahanemas ka hinnad. Näiteks toob Kepp liikluskindlustuse, mis ilmselt tarbijaid küll rõõmustab.

Investoritel tasub valmistuda odavmüükideks

Kui teised loodavad, et majanduse jahenemine on siiski mõõdukas või parimal juhul majanduskasv lihtsalt veidi aeglustub, on ka sektoreid, kellele majanduslangus oleks kasulik.

„Täna oleme suure tõenäosusega etapis, mil aasta jooksul näeme turul muutust. Kriisi ei tohi karta, sest pärast viimast suurt langust alanud majandustsükkel kestab juba üle 10 aasta ja varasemast õppust võttes on tark selleks valmistuda. Aeg on konservatiivselt oma finantsinstrumente ja -varasid ümber hinnata, et keerulisematel aegadel elujõuline olla. Samas tasub mistahes ajal meeles pidada, et majanduskasvu perioode on alati rohkem ning need kestavad kauem kui kriisiperioodid,” on investeerimisühingu Admiral Markets juht Sergei Bogatenkov optimistlik.

Eelnevad majanduslangused on Admiral Marketsi poolt vaadatuna kasvatanud märkimisväärselt inimeste huvi kauplemise vastu, sest kriisiga kaasnevad alati võimalused nii ettevõtete kui ka investorite jaoks. Kauplejad ja investorid panustavad varade languse puhul lühikeseks müümisele. „Soovitan juba praegu enda jaoks ära märkida varasid, mis pakuvad ärihuvi, mis on praegu ülehinnatud või mille vastu on suur nõudlus ning otsida võimalust oma plaani teostamiseks,” soovitab Bogatenkov.

Admiral Marketsi juhi Sergei Bogatenkovi sõnul kriisi katma ei pea: see pakub võimalusi nii ettevõtetele kui ka investoritele.  Foto: Andras Kralla

Kasvukursil kasvatsevad jätkata ka audiitorbüroo KPMG eksperdid. Vanempartner Andris Jegers usub, et neil on kasvuks olemas kõik vajalikud eeldused, sest nad on headel aegadel investeerinud inimestesse. Küll aga lubavad nad majanduse jahenemise korral pöörata natuke rohkem tähelepanu kuludele ja kasumlikkusele.

Info ja side valdkonna ettevõtted on pigem optimistlikud. Merit Tarkvara finantsjuht Kaja Kert ei näe suuremat kriisi tulemas ja ootab ettevõttele pigem kasvu: „Sel aastal kasvab meie käive rohkem kui 25% ning prognoosime samasugust kasvu ka järgmiseks aastaks. Sellise kasvutempo hoidmiseks on muidugi vaja järjepidevalt tootearendusse investeerida ja seda on ka plaanis vähemalt samas mahus jätkata. Kaasaegse tarkvara kasutusele võtmine on üks lihtsamaid viise, kuidas firmad saavad oma töö efektiivsemaks muuta. Seega võib juhtuda, et majanduse jahenemise ajal nõudlus meie tarkvara järele pigem kasvab.”

Nõudluse vähenemist ei tunneta ka Telia finantsdirektor Elis Pikmets: „Kuulun pigem sellesse gruppi, kes usuvad, et meie majandusolukord on täna piisavalt tugev ja mõningane jahenemine võib mõnes sektoris isegi tootlikkuse kasvu suurendada. Näeme ja tunneme täna näiteks IT ja tehnoloogia valdkonnas ülekuumenemist, kvalifitseeritud tööjõu puudust ja jätkuvat ülikiiret palgarallit. ”

Ka e-arvetega tegeleva ettevõtte Telema juht Hele Hammer on veendunud, et majanduslangus tuleks nende ärile kasuks. „Headel aegadel automatiseeritakse, sest eelarves on igasugu projektidele palju raha. Halbadel aegadel automatiseeritakse, sest iga kulu on arvel ja EDI projekt aitab kulusid oluliselt kokku hoida,” põhjendas Hammer.

Hele Hammer, Telema tegevjuht

„Headel aegadel automatiseeritakse, sest eelarves on igasugu projektidele palju raha. Halbadel aegadel automatiseeritakse, sest iga kulu on arvel.”

„Elaksime üle ka eelmisest kriisist oluliselt suurema kriisi“

Selge on see, et globaalsed muutused mõjutavad meie väikest avatud majandust kogu aeg ja tuleb osata lugeda märke, et ettevõttes õigeid pedaale vajutada. Need ettevõtted, kes näevad, et majanduslanguse ajal nende äri samuti pihta saab, teevad praegu ettevalmistusi kahenevate oludega valmisolekuks. Seda nii kvaliteedi tõstmisega kui ka uutesse ärisuundadesse sisenemisega.

Võib-öelda, et kriisiks valmistutakse muidu nagu hea finantsjuhtimise korral ikka: tulud ja kulud hoitakse vastavuses, vähendatakse märkimisväärselt püsikulusid ja tuluprognoose, vähendatakse või lükatakse edasi investeeringuid. Tähtsaks märksõnaks on ka sisemiste protsesside efektiivsuse tõus, mida sageli saavutatakse tänu automatiseerimisele.

R-kioskis taandub see peamiselt olemasoleva konkurentsivõime suurendamisele. „Mõned aastad tagasi olime laienemise osas oluliselt agressiivsemad, kuid täna keskendume rohkem praeguste poodide kvaliteedi tõstmisele. Endiselt avame ka uusi poode, kuid asukohtade valikul ja investeeringute planeerimisel oleme veidi konservatiivsemad kui varem,” rääkis R-kioski finantsjuht Priit Hansen.

Telia finantsdirektori Elis Pikmetsa sõnul on neil Telias selge strateegia paigas ja see strateegiline kurss peab aitama neid edasi majanduse erinevates tsüklites, nii languses kui ka tõusus: „Meil on lai tooteportfell, selge pakkumiste strateegia ja mitmekülgne kliendibaas. Samuti oleme aastaid tegelenud sisemise efektiivistamisega, vanade tehnoloogiate sulgemisega ja kliendiprotsesside lihvimisega – see kõik on viinud märkimisväärse kulude kokkuhoiuni.” Finantsjuhtimise vaatest on neil väga hea arusaam oma toodete ja teenuste kasumlikkusest. See annab ka võimaluse raskematel aegadel oma protsessid kiiresti ümber vaadata ja vajadusel täiendavalt kulusid kokku hoida nii, et see klientidele ja ettevõttele liiga ei tee. „Ma nimetaksin seda igapäevaseks normaalseks ettevõtte juhtimiseks,” sõnas Pikmets.

Sisemiste protsesside efektiivsuse tõusuga tegelevad ka konsultatsiooniteenuseid pakkuvad ettevõtted. „Globaalse ettevõttena on meile loodud erinevad tööriistad ja võimalused protsesside automatiseerimiseks, mida pidevalt testime ja kasutusele võtame, et standardiseeritud tööd saaks rohkem robotid teha ja inimestele jääks siis keerulisemate protsesside juhtimine,” rääkis PwC Eesti juht Tiit Raimla.

Priit Roosimägi, Merko Ehituse finantsüksuse juht

Turg vajab uut tasakaalu

Merko Ehituses valmistume selleks, et ehitusaktiivsus ei pruugi lähiajal olla nii kõrge, kui oleme seda näinud viimasel paaril aastal. Samuti valmistume selleks, et kasumimarginaalid on jätkuvalt tugeva surve all sektoris tervikuna. Nii oleme juba mõnda aega tellijale ehitamise kõrval fookusesse rohkem võtnud korterite arendamise, mille puhul näeme, et äri on võimalik teha kõrgema kasumlikkusega.

Arendusi viime ellu etapiviisiliselt ja jälgime pidevalt turuarenguid. Nii ehituses kui ka arenduses oleme tegevad läbi tsüklite, hoides silme ees pikaajalist perspektiivi. Samas on selge, et olenevalt turutsüklist oleme valmis oma mahtusid vastavalt kas suurendama või vähendama.

Samuti jälgime pidevalt, et meie tegevus oleks kuluefektiivne ning seda toetaks mh ka töö sisemine korraldamine, sh uue tehnoloogia kasutamine. Olukorras, kus tellijale ehitamisel on üha keerulisem leida mõistikku tasakaalu võetavate riskide ja eelduslikult teenitava kasumi vahel, oleme selgelt teadvustanud, et käibenumbri kasvatamine või isegi samal tasemel hoidmine pole eesmärk omaette.

Merko Ehituse finantsüksuse juht Priit Roosimägi  Foto: Andras Kralla
Argo Kiltsmann, Bigbanki juhatuse liige

„Elaksime üle ka eelmisest kriisist oluliselt suurema kriisi“

Bigbank lähtub oma plaanide tegemisel muuhulgas kindlasti ka üldisest majandusväljavaatest ja meie puhul on oluline ära märkida, et peame lisaks Eesti turule hästi tundma ja suutma sealset keskkonda ette prognoosida ka teistes riikides, kus me tegutseme (Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Hispaania, Saksamaa, Austria, Holland). Saame öelda, et me ei näe ette majandussurutist ühelgi oma turul ka 2020. aastaks ja seega on 2020. aastaks tehtavad tegevusplaanid kasvule orienteeritud ning mõõdukalt väljakutsuvad.

Küll aga on meil alati olemas plaan B. Ehkki me ei pea kriisi teket lähitulevikus tõenäoliseks, on meil alati uuendatud kujul olemas ka kriisistsenaariumid – mis teha siis, kui asi läheb tõeliselt hapuks. Antud stsenaariumid sisaldavad rohkel hulgal nii konkreetseid tegevusi kui ka numbrilisi väljundeid. Ka kõige rängema ja seega ebatõenäolisema kriisi tekke puhul saama me öelda, et Bigbanki see ei murraks. Me oleme täna väga tugevalt kapitaliseeritud pank, mis elab üle ka eelmisest kriisist oluliselt suurema kriisi.

Argo Kiltsmann kriisi ei karda.  Foto: erakogu
Jaga lugu:
FINANTSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad finantsteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.

Finantsuudised.ee toetajad:

Bret Metsküla
Bret MetskülaFinantsuudised.ee juhtTel: 58 117 860
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79