Citadele panga värske küsitlus näitab, et 39% Eesti elanikest tunneks piinlikkust või häbi tunnistada, kui nad oleksid langenud finantspettuse ohvriks. Lätis tunneks piinlikkust 32% ja Leedus 24% vastanutest.

- Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko.
Üldse häbi ei tunneks 38% eestlastest (Lätis 44%, Leedus 54%) ning 23% ei osanud küsimusele vastata. „See, et ligi kaks viiendikku inimesi tunneksid häbi pettuse ohvriks langemist tunnistada, on murettekitav,“ kommenteeris Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko. „Häbitunne võib takistada abi otsimist ja juhtumi kiiret lahendamist. Samal ajal saavad kelmid edasi tegutseda ning rohkemad inimesed langevad pettuse ohvriks ja kaotavad raha. Petturite skeemid muutuvad järjest kavalamaks ning isegi teadlik inimene võib nende lõksu langeda.“
Kui satutaks finantspettuse ohvriks, oleks 33% eestlastest valmis oma kogemust ka avalikult jagama – näiteks sotsiaalmeedias või huvirühmades. 34% räägiks juhtunust vaid lähedastele sõpradele või perele, 17% jagaks infot üksnes anonüümselt. 15% poleks kindlad, kas ja kuidas nad seda teeksid, ning 1% ei ütleks oma kogemusest mitte kellelegi.
„Avalik jagamine võib aidata teisi sarnaseid juhtumeid vältida, kuid mõistetav on ka soov hoida oma kogemus privaatsena,“ märkis Tkatšenko. „Oluline on vähemalt oma pangale ja politseile teada anda – nii saab kahju piirata ja aidata vältida, et sama skeem tabab valusalt teisigi.“
Inimesed tunnevad isiklikku vastutust
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
2025. aasta esimeste kuudega on juba raporteeritud sama palju ettevõtete vastu toime pandud küberpettusi kui 2024. aastal kokku
.
Kolmapäeva pärastlõuna. Kiire. Partnerilt saabub arve – sisu korrektne, kujundus identne. Ainus erinevus? Pangarekvisiidid. Raha liigub. Paar päeva hiljem saabub taas arve, aga tagantjärele tarkus, et tulnuks pangarekvisiitide muutus telefonitsi partneriga üle kinnitada, enam ei aita. Raha on kadunud digitaalsesse musta auku.
Finantspettused said hoogu juurde koroona ajal ja on sellest ajast peale muudkui edasi kasvanud. Millised on suurimad riskid, millised lahendused juba töötavad ning mis roll on pettuste tõkestamises osapooltel – inimesel, ettevõttel, riigil?