Rahamuulanduses kasutatakse eraisikute asemel järjest rohkem ettevõtteid. Mida teha?

„Pettust ei pea enam sooritama näost näkku, tänapäeval toimub kõik digitaalselt ning sobivad tööriistad on kõigile lihtsalt kättesaadavad,“ nentis FinanceEstonia ja LexisNexis Risk Solutions seminari arutelu juhtinud fintech-ettevõtte Wallester rahapesutõrje juht Aivar Paul.

LHV rahapesu tõkestamise osakonna juhi Oliver Steinerti sõnul saab suur osa pettustest alguse sotsiaalmeediast – Facebook, Instagram ja WhatsApp on kurjategijate lemmiktööriistad. “Revoluti andmetel on üle poole kõigist tuvastatud pettustest seotud Meta kanalitega. Kurjategijad oskavad sihtida – nad teevad näiteks Facebook Marketplace’is suunatud rünnakuid, kus koguvad ohvri kohta infot, saadavad näiliselt usaldusväärseid linke ja viivad ohvri lõpuks kiire ning kahjuliku tehinguni,” kirjeldas ta.

Investeerimispettused moodustavad olulise osa tänasest skeemimaastikust. Tüüpilised lubadused kiiresti ja suurelt rikastumisest muudavad inimesed vastuvõtlikuks ja haavatavaks. Probleemi süvendab fakt, et kord ohvriks langenud inimene satub sageli uuesti pettuse võrku – Euroopas koguni 40% juhtudest.

Kui varasemalt olid nn muulad ehk rahakandjad pigem eraisikud, siis avaldumas on uus murekoht – järjest rohkem kasutatakse muulanduses ettevõtteid, eeskätt riiulifirmasid. Finantsteenuste ettevõtte Change õigus- ja vastavuskontrolli juht Janar Stamm jagas näiteid, kus muulad on edukalt läbinud mitme krediidiasutuse kontrollid, mis viitab sektori koostöö ja andmevahetuse puudulikkusele.

Arutelu käigus tõdeti, et kuigi krüptorahasid peetakse tihti kõrge riskiga valdkonnaks ja krüpto valdkond ei ole tõesti probleemidest prii, siis enamik petuskeeme, millega Change kokku puutub, on seotud klassikaliste pangapettuste ja muuladega, mitte niivõrd krüptorahadega.

Teravamaid diskussioon tekkis karistuste küsimuses. Steinerti sõnul ei ole Eestis kelmuse eest võimalik maksimaalselt nelja-aastane vangistus muulade jaoks piisav heidutus. Ent Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt ütles, et see karistus võib küll tunduda leebe, kuid narkokuritegude eest on maksimumkaristus 15 aastat ja ometi need ei kao: „Karistused võivad olla karmid, aga kui kuriteo toimepanijad ei asu Eestis ja me ei saa neid seetõttu kätte, siis ei ole karmimatest karistustest kasu.”

Kelt rõhutas, et ainult karistusõiguse peale lootma jääda ei saa. Kuritegelikud skeemid on jaotatud paljudeks lülideks ja toimivad sageli rahvusvaheliselt. Ühe muula kinnipidamine ei mõjuta suuremat pilti. Seetõttu tuleks keskenduda sellele, kuidas muuta Eesti digikeskkond kurjategijatele ebamugavaks ja ebaatraktiivseks. Kuna pettused on enamasti rahvusvahelised ning ohvrid, kurjategijad ja variisikud kõik võivad olla eri riikidest, siis kohaliku riigi (näiteks Eesti) karistuste rangus ei pruugi mõjutada toimepanijate otsuseid.