Rahamuulanduses kasutatakse eraisikute asemel järjest rohkem ettevõtteid. Mida teha?
Finantspettused said hoogu juurde koroona ajal ja on sellest ajast peale muudkui edasi kasvanud. Millised on suurimad riskid, millised lahendused juba töötavad ning mis roll on pettuste tõkestamises osapooltel – inimesel, ettevõttel, riigil?
Riskianalüüs peaks vaikimisi kaasnema kõigi äriarendustega ning olema äririskide kaardistamise lahutamatu osa. See ei ole formaalne dokument, vaid juhtkonnale mõeldud tööriist, mis näitab ära IT ja infoturbega seotud kitsaskohad ettevõtte põhitegevustes. IT-riskianalüüsi tegemist ei pea tingimata vedama IT-juht, vaid IT-tiimi kaasates saab sellega kenasti hakkama ka riskijuht, protsessijuht või finantsjuht.
Kuigi eraisikute keskmised kahjud möödunud aastal vähenesid, on kurjategijate sihtmärkidena üha enam esile kerkinud ettevõtted. Suurimaks ohuks Eesti ettevõtetele on võltsarvete saatmine, mis on toonud kaasa olulisi rahalisi kaotusi. Keskmine kahjusumma ulatus 2024. aastal 38 500 euroni, mida on aasta varasemaga võrreldes ligi 15 000 euro võrra enam.
Regiooni ühe suurima rohelise energia platvormi, Lords LB Asset Managementi hallatav investeerimisfirma Atsinaujinančios energetikos investicijos (AEI), käivitab kahe miljoni euro suuruse 9% tootlusega võlakirjaemissiooni. Leedu, Läti ja Eesti investorid saavad osta 10-kuulise kestvusega võlakirju kuni 8. septembrini, minimaalse investeeringu summaga 1021,393 eurot.