• OMX Baltic−0,18%293,76
  • OMX Riga−0,03%916,06
  • OMX Tallinn−0,71%1 964,19
  • OMX Vilnius0,00%1 233,86
  • S&P 500−0,13%6 606,76
  • DOW 30−0,27%45 757,9
  • Nasdaq −0,07%22 333,96
  • FTSE 100−0,88%9 195,66
  • Nikkei 2250,17%44 977,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,61
  • OMX Baltic−0,18%293,76
  • OMX Riga−0,03%916,06
  • OMX Tallinn−0,71%1 964,19
  • OMX Vilnius0,00%1 233,86
  • S&P 500−0,13%6 606,76
  • DOW 30−0,27%45 757,9
  • Nasdaq −0,07%22 333,96
  • FTSE 100−0,88%9 195,66
  • Nikkei 2250,17%44 977,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,61
  • 10.12.19, 12:34
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas tasumata maksusumma intressinõue on sisuliselt aegumatu?

Harju Maakohus kuulutas 18. novembril 2016 välja Rene Kuulmanni­ pankroti. Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas Kuulmannile 24. novembril­ 2016 intressinõude, mille kohaselt on Kuulmanni tasumata maksusummadelt arvestatud intress kokku 1 700 773 eurot 22 senti, ja esitas Kuulmanni pankrotimenetluses nõudeavalduse, mille kohaselt on pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga Rene Kuulmannil füüsilise isiku tulumaksu võlgnevus 1 691 424 ­eurot 81 senti, maamaksu võlgnevus 28 247 eurot 71 senti ja intress 1 700 773 eurot 22 senti (koguvõlg 3 420 445 eurot 74 senti). Maksuvõlg tuleneb jaanuarist 2012 kuni novembrini 2016 tehtud maksuotsustest ja -korraldustest.
Kas tasumata maksusumma intressinõue on sisuliselt aegumatu?
  • Foto: shutterstock.com
20. aprillil 2017 toimunud pankrotimenetluse nõuete kaitsmise koosolekul esitas MTA intressinõudele vastuväite OÜ Toiger Inkasso, kellel on Kuulmanni vastu pandiga tagamata nõue kogusummas 292 934 eurot 93 senti.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.09.25, 08:31
Riigihanked on väljakutseks nii hankijatele kui pakkujatele
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele