Foto: shutterstock.com

Uuring: Eesti elanike teadlikkus plaanitavast pensionireformist on vähene

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et ligi pooled vastanutest ei teadnud õiget vastust küsimusele, millal teisest kogumissambast väljudes saab sellega taas liituda. Õiget vastust, et alles kümne aasta pärast, teadis vaid 20% vastanutest. Kõige sagedasem valearvamus on, et uuesti liituda saab igal hetkel.

Kõige suurem on teadlikkus teisest sambast väljavõetava raha pealt tasutava tulumaksu osas (60%), järgnevalt ollakse kursis, et kogumist saab jätkata iseseisvalt investeerimiskonto kaudu (54%). Sissemaksete peatamise võimalusest teab 38% vastanutest, väljavõetava summa mõjust aastasele tulubaasile ja sellega seonduvalt kasvavast tulumaksust on teadlik 36% ning uuest liitumisvõimalusest süsteemiga mitteliitunute jaoks vaid 29% vastanutest.

„Uuringutulemused on murettekitavad, sest teadlikkus plaanitavatest ümberkorraldustest on vähene ja seda eriti majanduslikult kergemini haavatavate sihtgruppide seas. Suurem on teadlikkus kõrgharidusega, kõrgema ametipositsiooniga ja suurema sissetulekuga inimeste seas. Kõige vähem teavad reformist noored vanuses 18–24,“ selgitas uuringutulemusi Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.

Ettevõtjate ootustest ja hirmudest pensionireformiga seoses räägib ettevõtja ja naisinvestorite klubi asutaja Kristi Saare KPMG Ärifoorumil.

35% elanikest soovib kogumist teises sambas jätkata, 20% vastanutest soovib kogumissambast väljuda ja 7% soovib loodava investeerimiskonto kaudu ise kogumist jätkata. 35% elanikest pole veel otsustanud, mida nad teevad pärast pensionireformi jõustumist, sest nende hinnangul ei ole infot piisavalt.

„Vabanev raha soovitakse kõige sagedamini investeerida kinnisvarasse või kanda kogumis- või arvelduskontole. Keskmisest oluliselt populaarsem oli plaan investeerida kinnisvarasse vanuserühmas 24–34 eluaastat. Veerand vastanutest maksaks vabanenud rahast tagasi laenu või võla ning ligikaudu samapalju kulutaks selle ostudeks või reisimiseks,“ ütles Kati Voomets.

Uuringutulemustest selgus, et elanikest, kes soovivad edaspidi iseseisvalt investeerida, omab enda hinnangul piisavalt kogemusi vaid 12%. Vähesel määral omab varasemaid kogemusi neljandik vastanutest ja ainult 43% omab teadmisi, kuid ei oma investeerimise kogemust.

Uuringus osalenutest ligi pooled soovivad oma pensionipõlve kindlustamiseks jätkata töötamist ka pensioniealisena. Teisele pensionisambale loodab 30% ning pea sama palju on ka säästudele ja hoiustele lootjaid. Laste toetusele pensionipõlves loodab vaid 17% vastanutest.

„Küsitlusest selgus, et elanike suurim hirm seoses teise sambaga on see, et inflatsioon sööb raha ära ja raha koguneb liiga vähe, et sellest tulevikus abi oleks. Tegelikult on teise samba fondide tootlus ületanud inflatsiooni 82% ajast. Tulevikus annab teise sambasse kogunenud raha olulise panuse meie pensionisse, kuid kindlasti on vajalik ka täiendavalt säästa,“ selgitas Kati Voomets.

Jaga lugu:
Seotud lood
FINANTSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad finantsteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.

Finantsuudised.ee toetajad:

Bret Metsküla
Bret MetskülaFinantsuudised.ee juhtTel: 58 117 860
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79