- OMX Baltic0,61%318,17
- OMX Riga0,35%970,52
- OMX Tallinn0,41%2 205,7
- OMX Vilnius−0,28%1 497,77
- S&P 500−0,58%7 673,52
- DOW 30−1,18%52 786,07
- Nasdaq −0,32%26 421,41
- FTSE 100−0,9%10 714
- Nikkei 225−0,19%65 142,78
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%99,75
- OMX Baltic0,61%318,17
- OMX Riga0,35%970,52
- OMX Tallinn0,41%2 205,7
- OMX Vilnius−0,28%1 497,77
- S&P 500−0,58%7 673,52
- DOW 30−1,18%52 786,07
- Nasdaq −0,32%26 421,41
- FTSE 100−0,9%10 714
- Nikkei 225−0,19%65 142,78
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%99,75
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuring: Eesti elanike teadlikkus plaanitavast pensionireformist on vähene
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et ligi pooled vastanutest ei teadnud õiget vastust küsimusele, millal teisest kogumissambast väljudes saab sellega taas liituda. Õiget vastust, et alles kümne aasta pärast, teadis vaid 20% vastanutest. Kõige sagedasem valearvamus on, et uuesti liituda saab igal hetkel.
Kõige suurem on teadlikkus teisest sambast väljavõetava raha pealt tasutava tulumaksu osas (60%), järgnevalt ollakse kursis, et kogumist saab jätkata iseseisvalt investeerimiskonto kaudu (54%). Sissemaksete peatamise võimalusest teab 38% vastanutest, väljavõetava summa mõjust aastasele tulubaasile ja sellega seonduvalt kasvavast tulumaksust on teadlik 36% ning uuest liitumisvõimalusest süsteemiga mitteliitunute jaoks vaid 29% vastanutest.
„Uuringutulemused on murettekitavad, sest teadlikkus plaanitavatest ümberkorraldustest on vähene ja seda eriti majanduslikult kergemini haavatavate sihtgruppide seas. Suurem on teadlikkus kõrgharidusega, kõrgema ametipositsiooniga ja suurema sissetulekuga inimeste seas. Kõige vähem teavad reformist noored vanuses 18–24,“ selgitas uuringutulemusi Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.
Ettevõtjate ootustest ja hirmudest pensionireformiga seoses räägib ettevõtja ja naisinvestorite klubi asutaja Kristi Saare KPMG Ärifoorumil.
35% elanikest soovib kogumist teises sambas jätkata, 20% vastanutest soovib kogumissambast väljuda ja 7% soovib loodava investeerimiskonto kaudu ise kogumist jätkata. 35% elanikest pole veel otsustanud, mida nad teevad pärast pensionireformi jõustumist, sest nende hinnangul ei ole infot piisavalt.
„Vabanev raha soovitakse kõige sagedamini investeerida kinnisvarasse või kanda kogumis- või arvelduskontole. Keskmisest oluliselt populaarsem oli plaan investeerida kinnisvarasse vanuserühmas 24–34 eluaastat. Veerand vastanutest maksaks vabanenud rahast tagasi laenu või võla ning ligikaudu samapalju kulutaks selle ostudeks või reisimiseks,“ ütles Kati Voomets.
Uuringutulemustest selgus, et elanikest, kes soovivad edaspidi iseseisvalt investeerida, omab enda hinnangul piisavalt kogemusi vaid 12%. Vähesel määral omab varasemaid kogemusi neljandik vastanutest ja ainult 43% omab teadmisi, kuid ei oma investeerimise kogemust.
Uuringus osalenutest ligi pooled soovivad oma pensionipõlve kindlustamiseks jätkata töötamist ka pensioniealisena. Teisele pensionisambale loodab 30% ning pea sama palju on ka säästudele ja hoiustele lootjaid. Laste toetusele pensionipõlves loodab vaid 17% vastanutest.
„Küsitlusest selgus, et elanike suurim hirm seoses teise sambaga on see, et inflatsioon sööb raha ära ja raha koguneb liiga vähe, et sellest tulevikus abi oleks. Tegelikult on teise samba fondide tootlus ületanud inflatsiooni 82% ajast. Tulevikus annab teise sambasse kogunenud raha olulise panuse meie pensionisse, kuid kindlasti on vajalik ka täiendavalt säästa,“ selgitas Kati Voomets.
Seotud lood
Sarnaselt eestlastega lähevad ka paljud ameeriklased pensionile varem, kui oleks optimaalne. Praeguste reeglite kohaselt võivad ameeriklased taotleda vanaduspensioni alates 62aastaseks saamisest või oodata 70aastaseks saamiseni. Need, kes ootavad pensioni võtmisega näiteks kuni 67aastaseks saamiseni, saavad kuus ligikaudu 43% rohkem raha, ja neil, kes ootavad 70aastaseks saamiseni, võib eluaegne kuusissetulek tõusta kuni 75%. Kuidas saaks panna rohkem inimesi riikliku pensioni välja võtmisega viivitama?
Kas teie säästate pensionile jäämiseks piisavalt raha? Enamik ameeriklasi seda ei tee. 2017. aastal föderaalvalitsuse tellitud uuringus leiti, et 55–64aastaste ameeriklaste keskmise pensionisäästu suurus on 107 000 dollarit, mis võimaldab umbes 310 dollari suurust väljamakset kuus.
Luminori tellitud uuringust selgus, et eestlased ja lätlased koguvad pensioniks sääste märgatavalt usinamalt kui leedukad. Teisest küljest ei valmistu 9% eestlasi ja 7% lätlasi pensioniks üldse. Leedus on mittekogujaid üle kahe korra enam ehk lausa 20%.
Vilniuses, Riias ja Tallinnas on viimase kahe aastakümne jooksul kerkinud uued äripiirkonnad ja kümned moodsad büroohooned. Ent kuna nende tehnilised omadused muutuvad üha sarnasemaks, kerkib esile teine küsimus: kas omanäoline arhitektuur võib luua käegakatsutavat majanduslikku väärtust?
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Kuus viisi AI kasutamiseks koos valmis promptidega ja üks Claude Coworki kasutuslugu
- ST
Fondiosakutesse saab investeerida kuni 30. septembrini
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele