• OMX Baltic−0,18%293,76
  • OMX Riga−0,03%916,06
  • OMX Tallinn−0,71%1 964,19
  • OMX Vilnius0,00%1 233,86
  • S&P 500−0,13%6 606,76
  • DOW 30−0,27%45 757,9
  • Nasdaq −0,07%22 333,96
  • FTSE 100−0,88%9 195,66
  • Nikkei 2250,3%44 902,27
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,66
  • OMX Baltic−0,18%293,76
  • OMX Riga−0,03%916,06
  • OMX Tallinn−0,71%1 964,19
  • OMX Vilnius0,00%1 233,86
  • S&P 500−0,13%6 606,76
  • DOW 30−0,27%45 757,9
  • Nasdaq −0,07%22 333,96
  • FTSE 100−0,88%9 195,66
  • Nikkei 2250,3%44 902,27
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,66
  • 11.03.20, 11:40
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kui kõrge intressiga saavad Euroopa riigid kümneaastast laenu kümne aasta pärast?

Veebruari keskel kajastas finantsmeedia innukalt uue rajajoone ületamist intressimaailmas – kümneaastaste Kreeka võlakirjade intress langes allapoole 1% piiri. Sellesama Kreeka, kes kümne aasta eest muutus sisuliselt maksejõuetuks ja vajust tervet euroala ohustavasse majanduskriisi.
Kui kõrge intressiga saavad Euroopa riigid kümneaastast laenu kümne aasta pärast?
  • Foto: shutterstock.com
Järgnevatel joonistel näete Euroopa riigivõlakirjade intressimäärasid läbi nelja aastakümne. 2020. aasta jaanuari seis on eelnevate aastakümnete omast kardinaalselt erinev. Jaanuari seisuga oli kaheksa Euroopa Liidu riigi kümneaastaste võlakirjade tootlus negatiivne, ühest protsendist kõrgem oli see ainult kuues riigis. Kümne aasta eest oli pilt hoopis teine, täiesti teistsugune intressimaailm aga vaatab vastu 1980. ja 1990. aastast – isegi Saksa kümneaastased võlakirjad pakkusid siis rohkem kui seitsmeprotsendilst intressi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.09.25, 08:31
Riigihanked on väljakutseks nii hankijatele kui pakkujatele
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele