Aasta algus ja dekaadi lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg. Millised olid Eesti keskkonnatrendid viimasel kümnendil? Sellele ajale oli iseloomulik nii küllaltki kõrge keskkonnakasutus kui ka keskkonnamaksude ja -kaitse kulutuste Euroopa Liidu (EL-i) keskmisest kõrgem tase. Mitmed trendid pöördusid just 2019. aastal paremuse suunas.
Ühiskond mõjutab keskkonda, ammutades sealt ressursse ja tekitades jäätmeid ning heitmeid. Ühe ühiku sisemajanduse koguprodukti (SKP) tootmiseks on Eestis kulunud läbi aastate rohkem materjali, kui paljudes teistes Euroopa riikides. Seetõttu saab öelda, et Eesti majandus on olnud kergelt „ülekaaluline“. Kümne aasta jooksul oleme Eesti loodusest saanud kokku ligikaudu 400 miljonit tonni materjali. Esmapilgul tundub, et ainuüksi kohalike iseärasuste tõttu kulub meil teiste EL-i riikidega võrreldes rohkem sisendit, et tuba soojas hoida ja toitu toota.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Praegusaegse ja edumeelse ettevõtte jaoks on põhipanga vahetamine hästi läbimõeldud ja strateegiline samm, mis võib tuua märgatavat kasu. Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas lükkab ümber müüdi, et pangavahetus on ettevõttele keeruline, ajamahukas ja riskantne: „Tänapäeval pole küsimus enam selles, kuidas panka vahetada, vaid miks. Võit seisneb kulude kokkuhoius ja paremas teeninduses.“