Aasta algus ja dekaadi lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg. Millised olid Eesti keskkonnatrendid viimasel kümnendil? Sellele ajale oli iseloomulik nii küllaltki kõrge keskkonnakasutus kui ka keskkonnamaksude ja -kaitse kulutuste Euroopa Liidu (EL-i) keskmisest kõrgem tase. Mitmed trendid pöördusid just 2019. aastal paremuse suunas.
Ühiskond mõjutab keskkonda, ammutades sealt ressursse ja tekitades jäätmeid ning heitmeid. Ühe ühiku sisemajanduse koguprodukti (SKP) tootmiseks on Eestis kulunud läbi aastate rohkem materjali, kui paljudes teistes Euroopa riikides. Seetõttu saab öelda, et Eesti majandus on olnud kergelt „ülekaaluline“. Kümne aasta jooksul oleme Eesti loodusest saanud kokku ligikaudu 400 miljonit tonni materjali. Esmapilgul tundub, et ainuüksi kohalike iseärasuste tõttu kulub meil teiste EL-i riikidega võrreldes rohkem sisendit, et tuba soojas hoida ja toitu toota.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Soome on Eesti ettevõtjale üks loogilisemaid laienemissihte – geograafiliselt lähedal, majanduslikult arusaadav ja kultuuriliselt tuttav. Kuid see ei tähenda, et Soomes äritegevus oleks lihtne või kiiresti tasuv. Saates „Finantsuudised fookuses“ arutasid Soome turu plusse ja miinuseid kaks kogenud praktikut: Soome-Eesti Kaubanduskoja ja Finesta Balticu juhatuse liige Heikki Mäki ning Soomes tegutseva raamatupidamis- ja maksunõustamisettevõtte CH Konsultatsioonid juht Christer Haimi. Kahe peale kokku ulatuvad nende kogemused Eesti ja Soome vahel äri ajades pea neljakümne aastani.