- OMX Baltic0,52%267,26
- OMX Riga−0,7%869,75
- OMX Tallinn0,34%1 695,01
- OMX Vilnius0,01%1 020,97
- S&P 500−0,96%5 695,94
- DOW 30−0,94%41 954,24
- Nasdaq −1,18%17 923,9
- FTSE 1000,28%8 303,62
- Nikkei 225−1,2%38 861,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%105,67
- OMX Baltic0,52%267,26
- OMX Riga−0,7%869,75
- OMX Tallinn0,34%1 695,01
- OMX Vilnius0,01%1 020,97
- S&P 500−0,96%5 695,94
- DOW 30−0,94%41 954,24
- Nasdaq −1,18%17 923,9
- FTSE 1000,28%8 303,62
- Nikkei 225−1,2%38 861,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%105,67
Kas EL-i keskmisest kõrgem keskkonnamaksude tase on Eestisse toonud ka mõju?
Aasta algus ja dekaadi lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg. Millised olid Eesti keskkonnatrendid viimasel kümnendil? Sellele ajale oli iseloomulik nii küllaltki kõrge keskkonnakasutus kui ka keskkonnamaksude ja -kaitse kulutuste Euroopa Liidu (EL-i) keskmisest kõrgem tase. Mitmed trendid pöördusid just 2019. aastal paremuse suunas.
Ühiskond mõjutab keskkonda, ammutades sealt ressursse ja tekitades jäätmeid ning heitmeid. Ühe ühiku sisemajanduse koguprodukti (SKP) tootmiseks on Eestis kulunud läbi aastate rohkem materjali, kui paljudes teistes Euroopa riikides. Seetõttu saab öelda, et Eesti majandus on olnud kergelt „ülekaaluline“. Kümne aasta jooksul oleme Eesti loodusest saanud kokku ligikaudu 400 miljonit tonni materjali. Esmapilgul tundub, et ainuüksi kohalike iseärasuste tõttu kulub meil teiste EL-i riikidega võrreldes rohkem sisendit, et tuba soojas hoida ja toitu toota.
Enimloetud
2
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele