Autorid: Finantsuudised.ee, Kaia Oras • 17. veebruar 2021
Ainult tellijateleKas EL-i keskmisest kõrgem keskkonnamaksude tase on Eestisse toonud ka mõju?
Aasta algus ja dekaadi lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg. Millised olid Eesti keskkonnatrendid viimasel kümnendil? Sellele ajale oli iseloomulik nii küllaltki kõrge keskkonnakasutus kui ka keskkonnamaksude ja -kaitse kulutuste Euroopa Liidu (EL-i) keskmisest kõrgem tase. Mitmed trendid pöördusid just 2019. aastal paremuse suunas.
Ühiskond mõjutab keskkonda, ammutades sealt ressursse ja tekitades jäätmeid ning heitmeid. Ühe ühiku sisemajanduse koguprodukti (SKP) tootmiseks on Eestis kulunud läbi aastate rohkem materjali, kui paljudes teistes Euroopa riikides. Seetõttu saab öelda, et Eesti majandus on olnud kergelt „ülekaaluline“. Kümne aasta jooksul oleme Eesti loodusest saanud kokku ligikaudu 400 miljonit tonni materjali. Esmapilgul tundub, et ainuüksi kohalike iseärasuste tõttu kulub meil teiste EL-i riikidega võrreldes rohkem sisendit, et tuba soojas hoida ja toitu toota.
Kui oled juba tellija, siis logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu 
Finantsuudised.ee uudiskiri kajastab olulisemaid finantsteemalisi uudiseid Eestist ja välismaalt. Uudiskiri ilmub kord nädalas.
Finantsuudised.ee toetajad: