Ainult tellijateleAutor: Villu Zirnask • 15. märts 2021
Ainult tellijateleKas võlgade kustutamine tuleb või ei tule?
Kreeka, kust 2009. aastal algas pikalt vindunud Euroopa võlakriis, satub ilmselt ka seoses koroonavõlgadega teerajaja rolli, tekitades küsimuse, kuidas euroala kõrvuni võlgades liikmesriigi hädasid pärast koroona taandumist lahendama hakkab. Kui 2009. aasta kriisi järel hüppas Kreeka võla ja SKT suhe 170 protsendini, misjärel see välis- ja seespidise raviga stabiliseeriti, siis koroonakriisi esimese aastaga ulatub see juba rohkem kui 200 protsendini.
Autor: Raul Mee
Põhimõtteliselt on olukorrast välja tulemiseks kolm teed või nende kombinatsioon: 1) maksude tõstmine ja eelarveline kasinus pärast kriisi, 2) võla restruktureerimine või isegi maha kandmine, 3) suhtelise võlakoorma vähenemine majanduskasvu ja inflatsiooni mõjul.
Sisu on kättesaadav ainult tellijale.
Lugemiseks logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu 
Liitu Finantsuudiste iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.
Finantsuudised.ee toetajad: