Autor: Villu Zirnask • 15. märts 2021

Ainult tellijatele

Kreeka, kust 2009. aastal algas pikalt vindunud Euroopa võlakriis, satub ilmselt ka seoses koroonavõlgadega teerajaja rolli, tekitades küsimuse, kuidas euroala kõrvuni võlgades liikmesriigi hädasid pärast koroona taandumist lahendama hakkab. Kui 2009. aasta kriisi järel hüppas Kreeka võla ja SKT suhe 170 protsendini, misjärel see välis- ja seespidise raviga stabiliseeriti, siis koroonakriisi esimese aastaga ulatub see juba rohkem kui 200 protsendini.

Põhimõtteliselt on olukorrast välja tulemiseks kolm teed või nende kombinatsioon: 1) maksude tõstmine ja eelarveline kasinus pärast kriisi, 2) võla restruktureerimine või isegi maha kandmine, 3) suhtelise võlakoorma vähenemine majanduskasvu ja inflatsiooni mõjul.