- OMX Baltic0,09%316,45
- OMX Riga0,17%929,05
- OMX Tallinn0,11%2 074,63
- OMX Vilnius0,19%1 390,49
- S&P 5000,16%6 977,27
- DOW 300,17%49 590,2
- Nasdaq 0,26%23 733,9
- FTSE 100−0,01%10 139,54
- Nikkei 2253,1%53 549,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,59
- OMX Baltic0,09%316,45
- OMX Riga0,17%929,05
- OMX Tallinn0,11%2 074,63
- OMX Vilnius0,19%1 390,49
- S&P 5000,16%6 977,27
- DOW 300,17%49 590,2
- Nasdaq 0,26%23 733,9
- FTSE 100−0,01%10 139,54
- Nikkei 2253,1%53 549,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,59
Kas võlgade kustutamine tuleb või ei tule?
Kreeka, kust 2009. aastal algas pikalt vindunud Euroopa võlakriis, satub ilmselt ka seoses koroonavõlgadega teerajaja rolli, tekitades küsimuse, kuidas euroala kõrvuni võlgades liikmesriigi hädasid pärast koroona taandumist lahendama hakkab. Kui 2009. aasta kriisi järel hüppas Kreeka võla ja SKT suhe 170 protsendini, misjärel see välis- ja seespidise raviga stabiliseeriti, siis koroonakriisi esimese aastaga ulatub see juba rohkem kui 200 protsendini.
Põhimõtteliselt on olukorrast välja tulemiseks kolm teed või nende kombinatsioon: 1) maksude tõstmine ja eelarveline kasinus pärast kriisi, 2) võla restruktureerimine või isegi maha kandmine, 3) suhtelise võlakoorma vähenemine majanduskasvu ja inflatsiooni mõjul.
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele