Euroopa maksejõuetuse vähenemine on petlik

Valitsus andis heakskiidu pankrotiseaduse muutmise eelnõule, mille jõustumise korral luuakse konkurentsiameti juurde maksejõuetuse teenistus, korraldatakse ümber pankrotihalduri tasu süsteem ning nõuete kaitsmise ja tunnustamise süsteem, koondatakse maksejõuetusasjad spetsialiseerunud kohtutesse ja tehakse muidki muudatusi maksejõuetuse menetlemise korraldusse.

Riigikogu menetlusse on jõudnud eelnõu, mille jõustamine teeks pankrotiseadusse rohkem kui 150 muudatust. Praeguste plaanide kohaselt peaks eelnõu jõustuma põhiliselt tuleva aasta 1. jaanuarist, mõned punktid aga juba Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Koroonakriisi „õied“ ehk võimalik pankrotilaine on seega lootust vastu võtta juba põhjalikult parandatud maksejõuetusõiguse tingimustes.

Saneerimine aitab ettevõtjal raskuste tekkimisel võita aega, et oma senist ärimudelit korrastada ning paremaks teha. Selle aja annavad ettevõttele võlausaldajad, kes usuvad, et pärast ümberkorralduste tegemist on neil võimalik võlgnikult rohkem tagasi saada, kui näiteks võlgniku pankroti korral.

Rahvusvahelise krediidikindlustusettevõtte Coface ökonomist Grzegorz Sielewicz annab lühiülevaate Baltikumi riskidest ja peaökonomist Julien Marcilly tutvustab maailmamajanduse peamisi ohte 2020. aastal.

Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.