Veel paarsada aastat tagasi tuli raha vajaval eestimaalasel pöörduda kas mõne jõukama suurkaupmehe poole või loota jaaniööl maa peale kerkiva rahapaja leidmisele, sest tänapäevases mõistes pangandus oli Eesti pinnal veel alles üsna noor.

- Vanakurat pidavat jaaniööl oma rahakirstu välja tooma.
- Foto: Panthermedia
Paar sajandit tagasi hakkas pangandus siin küll tekkima, kuid ei täitnud neid funktsioone, mida ta teeb täna. Raha kogumine, kasvatamine, laenamine ja hoidmine tähendasid erinevatel tollases mõistes ametiasutustel, inimestevahelistel suhetel ja kogukondlikel tavadel põhinevaid läbipõiminud toiminguid. Siiski võis juba tollal täheldada tänapäeva pangandusele omaseid trende, kirjutab Luminor.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Pankadel on kriisist taastumisel oluline roll, sest on palju sektoreid, kes vajavad praegusest majanduskasvust osasaamiseks ja elujõulisuse taastamiseks käivitavat rahasüsti. Uuringu tulemustest on aga näha, et pankade keskendumine traditsioonilise tegevusmudeliga suurtele firmadele on jätnud väikeettevõtted nõrka positsiooni,“ lisas Klettenberg.
Eelmisel nädalal Eesti Panga korraldatud maksekeskkonna foorumil räägiti Eesti maksekeskkonna digitaliseerimise eesmärkidest, mille üks prioriteete on väikeettevõtjate toetamine digitaalsete makselahenduste kasutuselevõtmisel.
Eesti Pank kirjutab uues finantsstabiilsuse ülevaates, et kahe viimase aasta jooksul on siinsete pankade rahastus emapankadelt märkimisväärselt vähenenud.
„Kas või väikese summa panustamine III sambasse on kõige lihtsam viis, kuidas hakata endale vanaduspõlveks suuremat finantsvabadust kindlustama,“ ütles Luminori pensionide tootejuht Hannes Kuusk.
Soome on Eesti ettevõtjale üks loogilisemaid laienemissihte – geograafiliselt lähedal, majanduslikult arusaadav ja kultuuriliselt tuttav. Kuid see ei tähenda, et Soomes äritegevus oleks lihtne või kiiresti tasuv. Saates „Finantsuudised fookuses“ arutasid Soome turu plusse ja miinuseid kaks kogenud praktikut: Soome-Eesti Kaubanduskoja ja Finesta Balticu juhatuse liige Heikki Mäki ning Soomes tegutseva raamatupidamis- ja maksunõustamisettevõtte CH Konsultatsioonid juht Christer Haimi. Kahe peale kokku ulatuvad nende kogemused Eesti ja Soome vahel äri ajades pea neljakümne aastani.