Majandusaasta aruande õigeaegselt esitamata jätmine hakkab olema paremini nähtav
Paljud ettevõtjad jätavad oma majandusaasta aruanded registrile tähtaegselt esitamata, ehk siis ei täida oma olulist seadusest tulenevat aruandluskohustust riigi ees.
Kaubanduskoda tegi juuli alguses Justiitsministeeriumile ettepaneku tuua tulevikus äriregistris paremini esile see, et organisatsioon ei ole esitanud majandusaasta aruannet õigeaegselt. Ministeerium andis kojale teada, et vastavat muudatust hakatakse rakendama uues e-äriregistri portaalis augusti lõpust.
Majandusaasta aruanne võib olla suurepärane visiitkaart ja senisest edukama äri pandiks, kuigi Eesti ettevõtjad ei ole nende esitamisel ülemäära aktiivsed. Eelmine aasta oli erandlik: aruandeid võis esitada arvestatavalt hiljem ja neid saabuski õigeaegselt rohkem.
Justiitsministeerium koos Tartu Maakohtu registriosakonnaga tänavad neid, kes on olnud õiguskuulekad ja aruanded õigeaegselt esitanud ning tuletavad meelde, et majandusaasta aruande esitamine on seadusest tulenev kohustus. Aruanne tuleb esitada ka neil, kellel majandustegevust eelneval perioodil ei ole toimunud.
Majandusaasta aruanne on liiga madalalt väärtustatud, kuigi see on oluline instrument, millega ettevõte saab näidata oma usaldusväärsust, vastutustunnet ja arengupotentsiaali. Paraku on meil isegi selliseid ettevõtjaid, kes kirjutavad sellele ettevõtte jaoks aasta kõige tähtsamale aruandele alla seda läbi lugemata.
Värskes Äripäeva raadio saates "Finantsuudised fookuses" tuleb juttu sellest, kuidas ettevõtjad kirjutavad pimesi alla nende aasta kõige tähtsamale nn paberile ehk majandusaasta aruandele seda läbi lugemata.
Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?