Statistikaameti andmetel tarbijahinnaindeks tõusis märtsis võrreldes veebruariga 2,7% ning võrreldes eelmise aasta märtsiga 15,2%. Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 13,7% ja teenused 18,1% kallimad, selgub värsketest andmetest.
Tarbijahinnaindeksit kergitasid enim suurenenud kulutused eluasemele ja transpordile. Näiteks aastaga kallines diislikütus poole võrra, ainuüksi viimase kuuga lausa veerandi jagu. Foto: Liis Treimann
Juba veebruaris teatas statistikaamet, et aastaga kerkis tarbijahinnaindeks 12 protsenti, siis moodustasid kogutõusust kolmandiku eluasemega seotud kulutused.
Tundub loogiline, et kui ettevõtte müük ja kasum kasvavad, paraneb ka üldine rahaline olukord. Tegelikkus võib aga olla vastupidine. Ilma selge rahavoogude planeerimiseta muutub kasv kiiresti pingeliseks ning otsuseid hakatakse tegema alles kriisiolukorras. Miks see nii on ja mida juba eos muuta annaks?