Pensionisüsteemi reformide analüüsimine on mitmetahuline teema ja vajab pika ajahorisondi vaadet, kirjutab Magnus Piirits Tartu ülikoolis kaitsmisele tulevas doktoritöös “Eesti pensionisüsteemi reformide mõju pensionide ebavõrdsusele – mikrosimulatsiooni ja tüüpilise agendi mudelite põhine analüüs”. Ta arendab selles mikrosimulatsioonimudelit, millega prognoosib Eesti pensionisüsteemi mõnesid parameetreid 2100. aastani.

- Majandusajakirjanik Villu Zirnask
„Paljud riigid on demograafiliste muutuste tõttu tõstnud kohustuslikku pensioniiga ja viinud osa riigi kaetud riskidest tagasi üksikisikutele. Selliste reformide mõjud on küllaltki erinevad, sealhulgas sissetulekute jaotusele – kas suurendavad või vähendavad pensionide ebavõrdsust,“ kirjutab Piirits. „Riikide pensionisüsteemid on erisugused ning riikide demograafiliste, sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste erinevuste tõttu ei ole tõenäoliselt ühtegi parimat pensionisüsteemi kõikidele riikidele.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Võlakirju saab märkida kuni 21. aprillini.
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Atsinaujinančios energetikos investicijos (AEI) alustab 2 miljoni euro mahus võlakirjade pakkumist, mille fikseeritud aastaintress on 8,5%. 165 mln euro väärtuses varasid haldav äriühing suurendas aprillis oma töös olevate päikese- ja tuuleparkide mahtu 303 MW-ni ning viib järjekindlalt ellu strateegiat, mis näeb ette kõigi arendusjärgus ja toimivate projektide müüki 2027. aasta lõpuks.