Citadele pank uuris Balti riikide elanikelt, kas ja kui palju nad on suutnud enda meelerahufondi raha kõrvale panna ning selgus, et veerand rahvast ei saa endale üldse raha säästmist lubada. Kui eestlastest on üheksa protsenti suutnud rahalist puhvrit tekitada rohkem kui kuus kuupalka, siis leedukatest on seda teinud lausa 17 protsenti küsitletutest.

- Küsitlus näitab, et Leedu inimesed on olnud paremad säästupuhvri kogujad.
Citadele panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen selgitas, et meelerahufond ehk ootamatute kulude jaoks mõeldud rahaline puhver on asi, mille peale peaks igaüks mõtlema just eriti ebakindlate aegade eel. „Kui peaks juhtuma, et kaotate ootamatult sissetuleku või tekivad mingid muud kulud, millega pole arvestanud, siis tagab meelerahufond mingigi stabiilsuse. Üldjuhul on alati soovitatud, et meelerahufondi suurus võiks olla nii suur, et suudaksite katta kõik oma kulud vähemalt kolme kuu ulatuses. Mida suurem puhver on, seda suurem ka meelerahu,“ lausus Hakiainen.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Võlakirjade märkimisperiood kestab 29. juulini
Leedu ühe suurima, Vilniuses, Londonis, Prahas ja Riias tegutseva kinnisvaraarendaja KAITA Groupi tütarettevõte KAITA LV LIVING SIA alustab 10% tootlusega võlakirjaemissiooni märkimist. Balti riikide investoritele on suunatud 2-aastase lunastustähtajaga tagatud võlakirjade pakkumine.