Citadele pank uuris Balti riikide elanikelt, kas ja kui palju nad on suutnud enda meelerahufondi raha kõrvale panna ning selgus, et veerand rahvast ei saa endale üldse raha säästmist lubada. Kui eestlastest on üheksa protsenti suutnud rahalist puhvrit tekitada rohkem kui kuus kuupalka, siis leedukatest on seda teinud lausa 17 protsenti küsitletutest.

- Küsitlus näitab, et Leedu inimesed on olnud paremad säästupuhvri kogujad.
Citadele panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen selgitas, et meelerahufond ehk ootamatute kulude jaoks mõeldud rahaline puhver on asi, mille peale peaks igaüks mõtlema just eriti ebakindlate aegade eel. „Kui peaks juhtuma, et kaotate ootamatult sissetuleku või tekivad mingid muud kulud, millega pole arvestanud, siis tagab meelerahufond mingigi stabiilsuse. Üldjuhul on alati soovitatud, et meelerahufondi suurus võiks olla nii suur, et suudaksite katta kõik oma kulud vähemalt kolme kuu ulatuses. Mida suurem puhver on, seda suurem ka meelerahu,“ lausus Hakiainen.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?