Eesti majandus oli III kvartalis netolaenuvõtja1) 177 miljoni euro ulatuses. Eesti majanduse konsolideeritud võlg kasvas 2,3%, aga aastakasv oli ligi 10%, kirjutab Eesti Pank statistikateates.
Majapidamised olid netolaenuvõtjad 358 miljoni euro ulatuses, sest III kvartalis jätkus hoogne laenamine. Finantsvarad kasvasid protsendi võrra, samas kohustused kasvasid 3,2%. Laenukohustuste suurenemine ületas märkimisväärselt hoiuste juurdekasvu. Hoiused suurenesid III kvartalis 0,6%, aastakasv oli 2,3%, aga laenukohustused kasvasid kvartaliga 2,8% ja aastataguse tasemega võrreldes oli juurdekasv 11,1%. Majapidamiste finantsvarade maht ületas kohustusi 3,2 korda, varasema kvartaliga võrreldes see näitaja pisut langes.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.