Maksu- ja tolliamet (MTA) saadab veebruari ja märtsi jooksul kirja 1400 Ida-Virumaa ettevõttele, kelle deklareeritud töötasud on madalamad, kui Eestis samadel ametikohtadel töötavate töötajate keskmine töötasu.

- Maksu- ja tolliameti teatel on Ida-Virumaal ümbrikualga osakaal kõige suurem.
- Foto: Liis Treimann
„MTA hinnangul on ümbrikupalgast tekkiv maksukahju umbes 99,8 miljonit eurot ning sellest suure osa, ca 84%, moodustab osaliselt makstav ümbrikupalk – enamasti tähendab see, et ametlikult maksab ettevõte töötajale tasu näiteks miinimumpalga ulatuses, ülejäänu aga n-ö mustalt. See ongi üks põhjuseid, mis viib ettevõtte töötajate töötasu Eesti keskmisega võrreldes alla ning jätab töötajad osaliselt või täielikult sotsiaalsetest tagatistest ilma,“ ütles maksu- ja tolliameti ümbrikupalga valdkonnajuht Marc Mälter.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.