Norstati värske avaliku arvamuse uuringu kohaselt kaaluks riigi võlakirjade ostmist 27 protsenti Eesti inimestest. Veel pisut rohkem on neid, kes arvavad, et riik võikski laenata oma inimestelt ja ettevõtetelt.

- Kindlasti leidub palju neid eraisikuid ja ettevõtteid, kes oleks valmis riigile laenama, kui protsess on lihtne ja eesmärk arusaadav, usub Tallinna börsi juht Kaarel Ots.
- Foto: Raul Mee
38 protsenti Eesti inimestest peab riiklikku võlakirja stabiilseks võimaluseks raha väärtuse säilitamiseks, 29 protsenti riskantseks investeeringuks ja 33 protsenti ei oska seda hinnata. Uuringu käigus küsiti inimeste arvamust, kas riik võiks vajadusel laenata raha välisturgudelt või Eesti enda inimestelt ja ettevõtjatelt. 28 protsenti vastanutest arvab, et laenata võiks Eestist, 25 protsenti välisturgudelt ja 47 protsenti ei oma ses küsimuses seisukohta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Soome on Eesti ettevõtjale üks loogilisemaid laienemissihte – geograafiliselt lähedal, majanduslikult arusaadav ja kultuuriliselt tuttav. Kuid see ei tähenda, et Soomes äritegevus oleks lihtne või kiiresti tasuv. Saates „Finantsuudised fookuses“ arutasid Soome turu plusse ja miinuseid kaks kogenud praktikut: Soome-Eesti Kaubanduskoja ja Finesta Balticu juhatuse liige Heikki Mäki ning Soomes tegutseva raamatupidamis- ja maksunõustamisettevõtte CH Konsultatsioonid juht Christer Haimi. Kahe peale kokku ulatuvad nende kogemused Eesti ja Soome vahel äri ajades pea neljakümne aastani.