Kui varem oli ettevõtte keskkonnamõjude raporteerimine üldjuhul vabatahtlik ja selleks puudus ka ühesugune standard, siis 2024. aastast on kestlikkusaruandlus (ESG) kohustuslik esmalt suurfirmadele. Kuigi riik aruannete tulemustest andmebaasi ei loo, ei maksa arvata, et tegu on mööduva trendiga, toonitasid jätkusuutlikkuse eksperdid Telia MeetUpi raames toimunud seminaril „Kuidas mõõta oma kestlike tegevuste mõju?“

- Telia juriidilise üksuse ja jätkusuutlikkuse valdkonna juht Kristiina Maasik
„Ei tasu loota, et kestlikkusaruandluse teema läheb mööda ja sellega ei peagi tegelema. Seetõttu on oluline muuta jätkusuutlik mõtlemine loomulikuks osaks ettevõtte igapäevasest toimetamisest,“ rõhutas Telia juriidilise üksuse ja jätkusuutlikkuse valdkonna juht Kristiina Maasik. Tema sõnul tasub mõjude juhtimisele ja sellele järgnevale aruandlusele läheneda lihtsalt ja loogiliselt – milline on minu ettevõtte mõju keskkonnale, inimestele, äripartneritele. Teisalt tuleb hinnata, kuidas keskkond ja laiemalt ühiskonnas toimuv mõjutavad minu ettevõtte tegevust ning milliseid riske ja võimalusi need minu ärimudeli jaoks loovad. Kui sisuline pool on paigas, siis sealt edasi tuleb liikuda andmepõhiseks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.