3,3protsendine Eesti võlakiri jättis jaeinvestorid pigem külmaks, kuid kutseliste investorite suure huvi tõttu kujunes pakkumise kogunõudlus 821 miljoni euroni.
Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhi Janno Luurmehe sõnul oli eraisikute osakaal võlakirja pakkumises ootuspärane.
Foto: Andras Kralla
Võlakirjade avalikul pakkumisel osales kokku 28 kutselist ja 7304 jaeinvestorit, jaeinvestorid märkisid võlakirju 29 miljoni euro ulatuses. Seega märgiti emissiooni 200 miljoni eurone maht ainuüksi institutsionaalsete investorite toel neljakordselt üle.
Tundub loogiline, et kui ettevõtte müük ja kasum kasvavad, paraneb ka üldine rahaline olukord. Tegelikkus võib aga olla vastupidine. Ilma selge rahavoogude planeerimiseta muutub kasv kiiresti pingeliseks ning otsuseid hakatakse tegema alles kriisiolukorras. Miks see nii on ja mida juba eos muuta annaks?