Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile hoiu-laenuühistu seaduse muudatused: eelnõuga suurendatakse järk-järgult kontrolli ühistute üle ja hoiustamisvõimalusi pakkuvad ühistud saavad aastast 2029 tegutseda üksnes pangana. Sellega lähevad kõik ühistud finantsinspektsiooni järelevalve alla ja sealsetele hoiustele tuleb Tagatisfondi kaitse.

- Üks skandaalsemaid hoiu-laenuühistuid on lähiajaloost ERIAL.
- Foto: Andras Kralla
„Ettevõtted, kes võtavad hoiule teiste raha ja seda investeerivad, vajavad tõhusat riiklikku järelevalvet, mitte pelgalt kogukonna või ametikaaslaste oma, millel hoiu-laenuühistutes seni panus on olnud. Samuti vajavad nende hoiused riiklikku tagatissüsteemi, mis neile seni ei ole laienenud, kuigi nad võtavad teiste rahaga arvestatavaid äririske,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.