Reedel toimunud tasakaalus majanduse foorumi „Elevant toas“ rahastamispaneelist jäi kõlama toon, mis on meeltmööda tavapärase majandusarengu pooldajatele, aga teeb meelehärmi neile, kes tahaksid majandussüsteemi planeedi päästmise nimel ümber korraldada.

- Küsimust, millised äriprojektid saavad aastaks 2040 rahastust, arutasid Miltton New Nordics tegevjuht Annika Arrase juhtimisel 2C Ventures partner Taavi Veskimägi, Mainor Ülemiste juhatuse esimees Ursel Velve, Funderbeami asutaja Kaidi Ruusalepp ja Swedbanki juhatuse esimees Olavi Lepp.
- Foto: Marko Mumm
Swedbanki juhatuse esimehe Olavi Lepa sõnul jääb peamine põhimõte samasuguseks, nagu see on panganduses vähemalt viimased sada aastat ikka olnud: raha saavad need, kelle ärimudel on elujõuline.
„Praegu räägime selles kontekstis palju kõigest, mis puudutab jätkusuutlikkust. Kümne aasta eest ei rääkinud. Kaheteist aasta pärast võib see olla muutunud, võib-olla räägime hoopis millestki muust, meil võivad olla hoopis muud probleemid, võib-olla praegused probleemid on ületatud,“ selgitas Lepp. „Raha saavad need, kelle tegevus vastab ühiskonna ootustele.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuidas Kagu-Eestis kapitali kättesaadavust parandada? 31. oktoobril Valgamaal Lüllemäe külas pakkusid vastuseid suuremate kommertspankade ning EIS-i ja MES-i juhid, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, regionaalminister Piret Hartman ja president Alar Karis.
AI-entusiast, -koolitaja ja -konsultant Gerlyn Tiigemäe, kes varem on töötanud nii panga krediidianalüütiku kui ka suurettevõtte juhtimisarvestuse valdkonnajuhina, räägib, kuidas AI meid finantstöös aidata saab. Samuti sellest, miks ta ei usu, et AI rakendamises „ootame-vaatame“ lähenemine ettevõttele edu toob.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.