Uuring: üle poole 20ndates eestlastest eelistab nutiseadme rahakotti

Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha.

Eesti Panga poolt avaldatud maksestatistika kohaselt moodustasid Eestis 2024. aasta II kvartalis tehtud maksetest koguni 76% viipemaksed. Numbritesse panduna on see ca 26 miljonit viipamist kuus. Võrdlusena võib välja tuua, et veel 2023. aasta alguses olid need näitajad vastavalt 63% ning 17 miljonit. Eestlased eelistavad kontaktivaba maksmist üha enam ning tõenäoliselt on see tendents jätkumas ka lähiaastatel.

Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.