Uuring: üle poole 20ndates eestlastest eelistab nutiseadme rahakotti

Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha.

Eesti Panga poolt avaldatud maksestatistika kohaselt moodustasid Eestis 2024. aasta II kvartalis tehtud maksetest koguni 76% viipemaksed. Numbritesse panduna on see ca 26 miljonit viipamist kuus. Võrdlusena võib välja tuua, et veel 2023. aasta alguses olid need näitajad vastavalt 63% ning 17 miljonit. Eestlased eelistavad kontaktivaba maksmist üha enam ning tõenäoliselt on see tendents jätkumas ka lähiaastatel.

Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?