Majanduskasvu nõukoda tegi ettepanekud riigi andmevahetuse automatiseerimiseks

Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale esitati juuni alguse seisuga 73 andmete automatiseerimist või dubleerimise vältimist puudutavat ettepanekut erinevatelt liitudelt, ühendustelt ja ettevõtjatelt. Nõukoja liikme Taavi Kotka sõnul on täna peamine probleem, et ettevõtjatelt küsitakse samu andmeid ning erinevate asutuste ja infosüsteemide kaudu, mis on ebamõistlikult koormav.

„Riik ei tohiks ettevõtjatelt küsida samasid andmeid mitu korda, erinevas vormis ja erinevate asutuste poolt. Üks paljudest lihtsatest näidetest on põllumajandussektori argipäev, kus statistikaamet küsib neli korda aastas piimatoodete koguseid ja siis eraldi veel kord aastas, selle asemel, et kvartaalsed aruanded ise kokku liita,“ kirjeldas Taavi Kotka. „Sellised, aja- ja veamahukad nõuded on ebamõistlikult koormavad ja kallid.“

Nõukoda sai ülevaate riigikantselei ja Civitta koostöös valminud analüüsist, mis kaardistas aruandlusega seotud kulu ettevõtetele ning automatiseerimisega kaasneva kulu riigiasutustele. Analüüs näitas, et Eesti ettevõtete aastane kulu kõige ajamahukamale aruandlusele nagu deklaratsioonide esitamine maksu- ja tolliametile ning finantsnäitajate ja majandustegevuse andmete saatmine statistikaametile ulatub hinnanguliselt 88 miljoni euroni.