Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda tegi valitsusele ettepaneku minna kiiremas korras üle automatiseeritud andmevahetusele, mis aitab märkimisväärselt kokku hoida nii ettevõtjate kui ametnike aega. Üheksa suurima ajakuluga aruande automatiseerimine hoiaks ettevõtjatele aastas kokku kuni 88 miljonit eurot.

- Nõukoja liige Taavi Kotka
Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale esitati juuni alguse seisuga 73 andmete automatiseerimist või dubleerimise vältimist puudutavat ettepanekut erinevatelt liitudelt, ühendustelt ja ettevõtjatelt. Nõukoja liikme Taavi Kotka sõnul on täna peamine probleem, et ettevõtjatelt küsitakse samu andmeid ning erinevate asutuste ja infosüsteemide kaudu, mis on ebamõistlikult koormav.
„Riik ei tohiks ettevõtjatelt küsida samasid andmeid mitu korda, erinevas vormis ja erinevate asutuste poolt,“ ütles Taavi Kotka. „Sellised, aja- ja veamahukad nõuded on ebamõistlikult koormavad ja kallid.“
Statistikaamet: küsimused ei kattu
Taavi Kotka nimetas ühe näitena samade andmete mitu korda kogumisest põllumajandussektori, kus „statistikaamet küsib neli korda aastas piimatoodete koguseid ja siis eraldi veel kord aastas, selle asemel, et kvartaalsed aruanded ise kokku liita.“
Statistikaameti põllumajandus-, IT- ja transpordistatistika tiimijuhi Eve Valdvee sõnul on piimastatistika küsimiseks on tõepoolest kaks küsimustikku, kuuline ja aastane, kuid küsimused neis ei kattu.
„Piima kokkuostu puhul saame PRIAst kokkuostetud piima koguse, eeltäidame küsimustikus selle osa ja küsime tootjatelt juurde maksumuse, et arvutada hind. Viimasel kuul küsime kogu aasta kohta juurde ka piima sordilisuse info. Lisaks küsime iga kuu infot kaheksa kõige tähtsama toodetud piimatoote koguse kohta. Aastaselt kogume aga piimatoodete detailsemaid andmeid, sh nii koguse kui ka rasvasisalduse kohta (kõik näitajad ainult vastavalt EL määrusele). Seejuures täidame ise juba kuuliselt esitatud toodete info aastasele küsimustikule ette (liites aasta lõpus 12 kuud) ja juurde palume infot, mida on vaja ainult aastaselt, st mille kogumine kuuliselt ei ole nõutav,“ selgitas Valdvee.
Nõukoda sai ülevaate riigikantselei ja Civitta koostöös valminud analüüsist, mis kaardistas aruandlusega seotud kulu ettevõtetele ning automatiseerimisega kaasneva kulu riigiasutustele. Analüüs näitas, et Eesti ettevõtete aastane kulu kõige ajamahukamale aruandlusele nagu deklaratsioonide esitamine maksu- ja tolliametile ning finantsnäitajate ja majandustegevuse andmete saatmine statistikaametile ulatub hinnanguliselt 88 miljoni euroni.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuigi reaalajamajandusest, mil info liigub süsteemide vahel automaatselt, hakati rääkima juba aastal 2013, ei ole seis sellega Eestis praegu kiita, leiab ettevõtja Taavi Kotka.
MKM avaldas neljapäeval pressiteate sellest, et majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo andis valitsuskabinetile ülevaate, kuidas edeneb üleminek andmepõhisele aruandlusele koostöös ettevõtjatega.
Raamatupidaja ülesanded võivad ulatuda lihtsast andmesisestamisest kuni finantsjuhi pädevuseni, samuti kõigub rnende palgavahemik viiesajast eurost kuni mitme tuhandeni, tõdes raamatupidamisfirma Numeri OÜ teenuste juht Allan Kaunis. Ometi on kordades olulisem see, milline on raamatupidaja pädevus.