Notarite koja 2025. aasta statistika näitab, et vajadus notariteenuse järele on kasvanud, kuid samal ajal langeb notarite arv. Tõusnud on ka toimingute hulk, mille tasu ei kata notari jaoks toimingu tegemise kulu.

- Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson
Eesti notarid tegid 2025. aastal 303 630 toimingut, mis on 9% rohkem kui aasta varem. Kõige rohkem kasvas toimingute arv Viljandimaal (16%), Ida-Virumaal (15%) ja Tartumaal (13%).
Kinnisvaratehingute hulk kasvas aeglasemalt kui muude toimingute arv. Kinnisvaratehinguid tehti mullu 67 891, mis on 2% rohkem kui 2024. aastal. Tehingute arv tõusis enim Põlvamaal (7%), Tartumaal (6%) ja Harjumaal (4%). Kinnisvaratehingute arv kahanes üheksas maakonnas: kõige rohkem Järvamaal (-13%) ja Rapla- ning Viljandimaal (-15%).
Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni sõnul on trend murettekitav, kuna notariteenuste süsteem töötab ristsubsideerimise põhimõttel. See tähendab, et kinnisvaratehingutest saadava tulu arvelt katavad notarid teisi sotsiaalselt olulisi teenuseid, mida pakutakse alla omahinna.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mikro- ja väikeettevõtjad on tihti kodu soetanud aja survel oma ettevõtte nimele. Mida teha siis, kui tekib soov see enda nimele vormistada?
Alates möödunud aasta 1. oktoobrist ei saa osaühingu asutamiseks enam kasutada e-stardikontot – ajutist pangakontot, mis oli mõeldud osaühingu asutamisel osakapitali sissemakse tegemiseks enne ettevõtte äriregistrisse kandmist.