Majanduse kasvu pärsib investeeringute nappus ja kesine rahvusvaheline konkurentsivõime, teatas majandusministeerium, ning seetõttu on kavas mitu sammu investeeringute riiki meelitamiseks.
Eesti ettevõtjate kindlustunne on madalam enamike Euroopa Liidu riikide ettevõtjate kindlustundest ja majanduse elavnemist pole toimunud.
Tarbijate kindlustunne oli aasta lõpukuudel kõrge ja püsikaupade ostuaktiivsus on jõudnud kriisieelse aja tasemele.
Konjunktuuri tulemusi kommenteerinud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri nõunik Ardo Ojasalu märkis, et investeeringute olukord on mõnevõrra muret tekitav ning kinnitas, et riik on lähiajal astumas mitmeid samme, et investeeringuid riiki juurde meelitada. Tema sõnul on olulisim valida kindlad fookused ning pigem teha vähem ja korralikult, kui üritada haarata kõike ja saavutada vähe.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Näiteks tööstussektori edendamiseks on loomisel 13 miljoni eurose mahuga konkurentsivõime tõstmise programm tööstusettevõtete digitaliseerimiseks,“ nimetas Ojasalu.
Investeerimisvõimekust peaks tema sõnul parandama ka planeeritavad elektri- ja gaasitarbijate hinnaerisused suurtarbijatele ning möödunud nädalal avanenud kolme miljoni eurone meede suurinvesteeringute toetuseks.
„Nagu konjunktuur ka viitab, on üheks suurimaks probleemiks ka tööjõupuudus, mida leevendame välismaalaste värbamise programmiga Work in Estonia ning OSKA programmidega,“ jätkas Ojasalu.
Konjunktuuriinstituudi eksperdid-analüütikud hindasid detsembris Eesti majanduskliimat 5,5 punktiga (skaalal 1–9), mis on 0,2 punkti halvem kui eelmisel vaatlusel septembris. Eratarbimist hinnatakse heaks ja investeeringute olukorda taas ebarahuldavaks.
Konjunktuuriinstituut prognoosib 2017. aastal 2,3% majanduskasvu ja oodatav tarbijahindade tõus on 2,5%. Kiireneva inflatsiooni tingimustes jääb 2017. aasta reaalpalga kasv (2,7%) oluliselt alla viimaste aastate reaalpalga kasvule. Maailmaturu toormehindade tõus ja ees seisvad aktsiisitõusud toovad kaasa nii kütuse kui paljude toidukaupade hinnatõusu, mis võib vähendada tarbijate kindlustunnet.
Konjunktuuri nr 4 (199) 2016 leiate
SIIT.
Autor: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.