Hankemenetluse lõppemiseks on seadusest tulenevalt mitmeid võimalusi. Üks selliseid on menetluse kehtetuks tunnistamine, mida praktikas peetakse sageli ka hankija vaieldamatuks õiguseks. Ehk sisuliselt mugavaks võimaluseks protsessist väljuda, kui see muutub keeruliseks või ei vasta hankija ootustele. Tegelikult see päris nii must-valge siiski ei ole.

- Advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Keidi Kõiv
Riigihangete seaduse kohaselt võib hankija tunnistada hankemenetluse kehtetuks enda otsusega, kui selleks ilmneb põhjendatud vajadus. Praktikas ei ole harvad juhud, kus hankijad kasutavad kehtetuks tunnistamist kui vahendit iga menetluses tõusetunud probleemi või ebamugavuse lahendamiseks.
Tegelikkuses ei tähenda põhjendatud vajadus lihtsalt hankija tahet. Kohtupraktika järgi peavad menetluse lõpetamise põhjused olema selged, reaalsed ja piisavalt sisukad, et järeldada – menetluse jätkamine ei ole ühelgi juhul võimalik. Esitatud põhjendused peavad olema sedavõrd konkreetsed, et koos tegelike asjaoludega oleks võimalik otsuse mõistmist ja kontrolli kolmandatel osapooltel ka reaalselt teostada.
Tegelikkuses ei tähenda põhjendatud vajadus lihtsalt hankija tahet.
Praktikas eksitakse selle vastu aga sageli. Hankijad jätavad otsuse andmisel haldusorganile omase kaalumis- ja põhjendamiskohustuse täitmata ega selgita hankijale menetluse jätkumisega kaasnevat ebasoodsat tagajärge. Tulemuseks võib olla olukord, kus mõne ettevõtja vaidlustuse tulemusel tühistab vaidlustusorgan hoopis hankija kehtetuks tunnistamise otsuse.
Meeles tuleb pidada sedagi, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ei saa tuleneda pelgalt hankija meelemuutusest, soovist jätta mõni pakkuja kõrvale või muul viisil kedagi diskrimineerida. Seega ei saa hankijad kehtetuks tunnistamise võimalust kasutada kergekäeliselt ega asuda seaduses reguleeritud õigust kuritarvitama.
Menetlusviga võib tuua kahju hüvitamise nõude
Hankija otsuste õiguspärasus ei ole oluline üksnes ausa konkurentsi tagamiseks, vaid ka selleks, et vältida võimalikke kahjunõudeid. Tänavu jõustus näiteks kohtulahend, kus arutati pakkuja nõuet hüvitada hankija otsustest tingitud kahju.
Juhtum puudutas hanget, mille raames tuvastati järelevalvemenetluses, et hankija oli hindamisel punkte liites eksinud. Järelevalvemenetlusest tekkinud ajalise viibe tõttu ei olnud aga lepingu täitmiseks seatud tähtaegu enam võimalik järgida, mille tõttu otsustas hankija menetluse kehtetuks tunnistada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Juhatuse liikme roll ei seisne üksnes ettevõtte juhtimises. Tegemist on positsiooniga, millega kaasneb ulatuslik isiklik vastutus – sageli palju suurem, kui esmapilgul arvatakse, tõdesid advokaadibüroo RASK partnerid Timo Kullerkupp ja Annika Vait Pärnu Finantskonverentsil esinedes.
Eestis on seni teenimatult vähe tähelepanu pälvinud Euroopa Kohtu eelotsus üle-eelmise aasta suvest seoses vertikaalse hinnakujunduse ehk edasimüügihindade kindlaksmääramisega.
11% intressimäär ja kord kvartalis väljamakse: võlakirju saab märkida kuni 22. maini
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Invego pakub investoritele võimalust osaleda Läti kinnisvaraturu tõusulaines. 11% aastase intressimääraga võlakirjade emissiooniga kaasatakse vahendeid kiiresti arenevate Riia ja selle lähiümbruse elamuarendusprojektide finantseerimiseks. Kogenud meeskonna, strateegiliselt valitud asukohtade ja tõestatud ärimudeliga loob Invego väärtust nii kodude ostjatele kui investoritele.