- OMX Baltic−1,05%303,93
- OMX Riga−0,09%890,87
- OMX Tallinn−0,33%2 070,9
- OMX Vilnius−0,4%1 196,49
- S&P 5000,38%6 045,26
- DOW 300,24%42 967,62
- Nasdaq 0,24%19 662,48
- FTSE 100−0,35%8 853,74
- Nikkei 225−0,89%37 834,25
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%92,02
- OMX Baltic−1,05%303,93
- OMX Riga−0,09%890,87
- OMX Tallinn−0,33%2 070,9
- OMX Vilnius−0,4%1 196,49
- S&P 5000,38%6 045,26
- DOW 300,24%42 967,62
- Nasdaq 0,24%19 662,48
- FTSE 100−0,35%8 853,74
- Nikkei 225−0,89%37 834,25
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%92,02
Kuidas suurendada KOVide (maksu)tulu? Siin on nende tulubaasi suurendamise ettepanekud, mida valitsus ignoreerib
Eesti Linnade ja Valdade Liidu rahanduse ja maksupoliitika töörühm sõnastas ettepanekud, kuidas suurendada kohalike omavalitsuste tulubaasi ja luua lahendusi, mis võimaldavad KOVidel senisest rohkem tulu saada piirkondlikust ettevõtlusest. Regionaal- ja põllumajandusministeerium, kuhu need edastati, on vastanud vaikusega. Eesti Linnade ja Valdade Liidu finantsjuht-nõunik Toomas Johanson selgitab, kui kaugel on KOVide tõeline finantsautonoomia.
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta rõhutab omavalitsuste õigust piisavatele rahalistele vahenditele, mida nad võivad oma pädevuse piires vabalt kasutada. Vähemalt osa nendest vahenditest peaksid laekuma kohalikest maksudest ja tasudest, mille määramise õigus on samuti omavalitsuste käes seaduse ettenähtud piirides.
Tegelikkuses sõltuvad Eesti kohalikud omavalitsused tugevalt riigi toetustest. See sõltuvus piirab omavalitsuste iseseisvust — üht põhiväärtust, milleks on võime oma kogukonna elu korraldada ja elanikele kvaliteetset elukeskkonda pakkuda. Selleks on aga vaja stabiilset ja omatuludel põhinevat rahastust. Kohaliku omavalitsuse tulubaas peaks koosnema peamiselt kohalikest maksudest, sealhulgas üksikisiku tulumaksust, tasandusfondist ja toetustest.
Rahvusvaheliste kogemuste, sealhulgas OECD soovituste järgi, töötavad kohalikud omavalitsused kõige paremini siis, kui kohalike teenuste rahastamine toimub suures osas kohalike maksude ja tasude kaudu. See tugevdab omavalitsuste avalikku vastutust, suurendab teenuste tõhusust ning motiveerib elanikke hindama teenuste maksumust ja kvaliteeti, võrreldes tulemusi ka naaberomavalitsustega.
Seadus versus elu: miks tulubaas ei kanna?
Tänane linnade ja valdade tulubaas ei võimalda rääkida tõelisest finantsautonoomiast. Põhjus on lihtne: 1990. aastate keskel vastu võetud ja endiselt kehtiv kohalike maksude seadus annab omavalitsustele küll võimaluse kehtestada mitmeid makse — näiteks parkimistasu, reklaamimaksu ning teede ja tänavate sulgemise maksu —, kuid praktikas toimivad need maksud vaid suuremates omavalitsustes.
2024. aastal moodustasid kõik kohalikud maksud (v.a maamaks) kokku vaid 1,08% omavalitsuste kogu maksutulust. Eristatuna: reklaamimaks andis 0,41%, teede ja tänavate sulgemise maks 0,16% ning parkimistasu 0,51%. Võrreldes põhjanaabritega on need näitajad häbematult väikesed. Linnadel ja valdadel puudub arvestatav omatulu ning nad sõltuvad olulisel määral riigieelarvest.
Kas lahendused on olemas, aga riiulis?
Aastaid on riigieelarve läbirääkimiste valitsuskomisjonile esitatud ettepanekute hulgas olnud ettepanek kohalike maksude süsteemi korrastamine ühes kohalike maksude seaduse muutmisega. Näiteks 2020. aasta riigieelarve läbirääkimistel esitas Rahandusministeeriumi ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu ühine rahanduse ja maksupoliitika töörühm ettepaneku kohalike maksude süsteemi korrastamiseks. Koosoleku protokolli lisas kinnitati, et teema on kajastatud ka valitsuse tegevusprogrammis ning rahandusministeerium kutsub kokku eraldi töörühma.
Paraku ei ole olukord tänaseni muutunud. Eesti jääb OECD riikide võrdluses nende hulka, kus kohalike omavalitsuste sõltuvus keskvalitsuse rahast on suurim. See vähendab kohalike omavalitsuste võimekust pakkuda elanikele iseseisvalt ja tõhusalt kvaliteetseid avalikke teenuseid ning kujundada oma kogukonna arengut.
Poliitilised tuuled ja tolmu koguvad ideed
Möödunud aasta augustis pöördus regionaal- ja põllumajandusminister kohalike omavalitsuste ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu poole ülesandega leida lahendusi, kuidas suurendada omavalitsuste tulubaasi. Küsimus oli selge: millised võimalused aitaksid omavalitsustel lisaks olemasolevatele tuluallikatele teenida senisest rohkem tulu?
Eesti Linnade ja Valdade Liidu rahanduse ja maksupoliitika töörühm koondas kohalikelt omavalitsustelt saadud mõtted ja ettepanekud, kuidas suurendada kohalike omavalitsuste tulubaasi ja luua lahendusi, mis võimaldavad senisest rohkem tulu saada piirkondlikust ettevõtlusest. Järgnevad ettepanekud edastati regionaal- ja põllumajandusministeeriumile. Kahjuks ei ole siiani nende ettepanekute kohta tagasisidet saadud.
Eesti omavalitsuste tulubaasi suurendamise ettepanekud
- Ükskiisiku tulumaksu osa muutmine kohalikuks maksuks koos selle piirides muutmise võimalusega. Seevõimaldaks suurendada tõsiselt kohalikku finantsautonoomiat. Kuidas see „turul“ naabritega toimima hakkaks näitaks paraku aeg - arvestades meie elukoha registreerimise kultuuri. Samas see olekski väga pikaajalise vaatega autonoomia sisse toomine, mis jätaks võimaluse reageerida riigi maksueraldiste vähendustele. Just arutelu kogukonnaga ja kogukonna tugi oleks selle maksu tugev külg ka näiteks ajutiste rahastuste tagamiseks konkreetsete objektide ellu viimisel – siis oleks tagatud sihtotstarbeline kasutus, mitte abstraktne raha kogumine.
Seotud lood
Randar Lohu võitis 2025. aasta finantsjuhtide kolleegipreemia
Omavalitsuse eelarvest sõltub, kas lastel on koolikohad, teed sõidetavad ja teenused kättesaadavad. Aga mis saab siis, kui riik muudab mängureegleid nii, et valla tulubaas väheneb järsku miljonite eurode võrra? Saku valla finantsjuhi Randar Lohu jaoks on säärase olukorraga toime tulemine osa igapäevatööst.
Elon Muski neli kuud USA valitsusasutuse Department of Government Efficiency (DOGE) eesotsas lõppes tülli minekuga USA presidendi Donald Trumpiga. Töötulemus: hinnanguliselt 160 miljardi dollari ulatuses föderaaleelarve kulude kärpimist järgmise aasta jooksul. Tegelik kokkuhoid on tõenäoliselt palju väiksem ja isegi kui seda 160 miljardit on õige, jääb see kaugelt alla 2 triljonile dollarile, mida Musk lubas ligi 7 triljoni dollari suurusest föderaaleelarvest kärpida.
Enimloetud
2
4
6% intressimäär ja kord kvartalis väljamaksed: märkida saab 17. juunini
5
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele