Täna avaldas Statistikaamet massiivselt II kvartali andmeid erinevate valdkondade kohta. Eeldan, et pärast palgaskandaali on nüüd kõik kümme korda üle mõõdetud ja arvutatud enne avalikustamist. Mõned küsimused siiski jäävad õhku.

- Bigbanki peaökonomist Raul Eamets
- Foto: Raul Mee
Kõige olulisem näitaja on kahtlemata SKP näitaja, millega mõõdetakse majanduskasvu. II kvartalis kasvas SKP aasta võrdluses natuke isegi kiiremini kui esialgne kiirhinnang näitas. Kiirhinnangu järgi kasvas majandus II kvartalis 0,5%, täna avaldatud täpsustatud andmetel 0,9%.
Statistikaamet avaldas ka kaubandussektori tulemused. Jaekaubandus kasvas juulis aasta võrdluses 1%, võrreldes juuniga oli isegi kerge langus. Ka SKP arvestuses näitas kaubandus koos ehituse ja transpordiga pigem miinusmärki ehk oodatud korralikku kasvu nendes sektorites veel saabunud ei ole.
Kaubanduses, ehituses ja transpordis oodatud korralikku kasvu nendes sektorites veel saabunud ei ole.
SKP statistika järgi andis kõige suurema panuse majanduskasvu hoopis energeetika sektor. Hea oleks saada statistikaametilt mingeid selgitavaid kommentaare selle kohta, sest tavaloogika järgi energeetika panustab rohkem talvel ja sügisel kui on pime ja külm ja inimestel kulub elektrit rohkem. Tänavust suve iseloomustavad pigem odavad elektrihinnad (kui augusti teine pool välja arvata), seda tänu juhuelektri võimsustele.
Kui vaatame transpordisektori (va torutransport) müügitulu II kvartalis, siis see on eelmise aasta II kvartaliga võrreldes vähenenud 10%.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maksu- ja tolliameti statistika näitab, et võrreldes eelmise aasta esimese poolega on Eesti ettevõtete käibed ja töötajate arv kasvanud. Kui Eestis registreeritud ettevõtete mullune esimese poolaasta käive oli 56,2 miljardit eurot, siis nüüd on see pisut üle 58 miljardi euro. Kasv ligi 1,85 miljardit eurot ehk 3,3 protsenti.
Kandideerimise tähtaeg: 01.09.2025