Jaga lugu:

Finantsjärelevalvete rahvusvaheline koostöö on võtnud uued mõõtmed

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler tegi Riigikogule ettekande Finantsinspektsiooni 2018. aasta tegevuse kohta.

Foto: Meeli Küttim

„Möödunud aasta võib julgelt pealkirjastada kui rahapesu tõkestamise tähtsuse lavale astumise aasta. Finantsinspektsiooni 2018. aastal esitatud taotluse alusel Versobanki tegevusloa kehtetuks tunnistamine rahapesu tõkestamise normide olulise rikkumise tõttu oli pretsedent, mis tõi paradigma muutuse kogu Euroopasse,“ rääkis Kessler. „Selgus, et paljud Euroopa pangad olid seotud riskantsete mitteresidentide äriga moel, kus nende kontrollisüsteemid ei suutnud riske tuvastada ega juhtida. Finantsinspektsioon oli üks esimestest, kes alustas valdkonna korrastamist juba 2014. aastal.“ Kuigi see ei ole finantsjärelevalve esmane seadusejärgne ülesanne, suhtub Finantsinspektsioon ka edaspidi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisse finantssektoris väga tõsiselt. Sealjuures jätkatakse nii siseriikliku kui ka rahvusvahelise koostöö süvendamist.

Kilvar Kessler esineb finantssektori innovatsioonile ja regulatsioonidele pühendatud konverentsil FinReg 2019, mis toimub 24. mail Tallinna Filmimuuseumis.

Üks näide rahvusvahelise koostöö uutest mõõtmetest on Balti, Skandinaavia ja Euroopa Liidu finantsjärelevalvajate ja kriisilahendusasutuste möödunud aasta lõpus ette valmistatud ning selle aasta alguses läbimängitud teoreetiline regionaalne finantskriis. “Sarnaselt kaitseväele on ka finantsjärelevalveasutustel hea tava aeg-ajalt oma võimekusi testida. Harjutuse tulemused on tänaseks analüüsitud, kitsaskohad sõelutud ning osapooltele antud tagasisidet. Mängus osalenud Eesti asutused said oma ülesannetega hästi hakkama,“ rääkis Kessler.

Riskidest ja nõrkustest rääkides pööras finantsjärelevalve juht saadikute tähelepanu rahaliste trahvide ebapiisavusele finantssektoris. „Oleme juba 2004. aastast järjepidevalt juhtinud partnerite tähelepanu, et rahatrahvid finantssektoris ei ole mõjusad. Need on küll ajas tõusnud 3200 eurolt 32 000 eurole ja seal isegi mõneti kuni 400 000 eurole, kuid need numbrid ei ole liiga heidutavad just suurte professionaalsete finantsvahendajate suhtes.“ Trahvid peavad olema nii suured, et üleliigne riskide võtmine või seaduse rikkumine ei tasu ennast ära. Samuti peab olema võimalik trahvidega nõuda hüvitist avaliku hüve rikkumise eest.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri Riigikogus peetud ettekande tekst on kättesaadav Finantsinspektsiooni veebilehel.

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
FINANTSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad finantsteemaliseduudised igal nädalal enda postkasti.

Finantsuudised.ee toetajad:

Enimloetud
Bret Metsküla
Bret MetskülaFinantsuudised.ee juhtTel: 58 117 860bret@finantsuudised.ee
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79kaspar.kitsing@aripaev.ee