Eesti on sattunud sügavasse majanduslangusesse, mida põhjustab väga kiire inflatsioon ja ekspordinõudluse madalseis. Väljavaade peaks paranema parimal juhul 2023. aasta teises pooles, ent seni aitab tuju üleval hoida endiselt kiire käibe- ja palgakasv.

- SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor
- Foto: SEB Pank
Lõppeval nädalal šokeeris Statistikaamet üldsust teatega, et Eesti majandus langes eelmise aasta viimases kvartalis enam kui 4% võrra. Võrdluseks – 2020. aasta koroonakevadel, kui olime kõik kodudesse aheldatud ja majanduselu unne suikunud, langes SKP vaid veidi enam, 5,7% võrra. Lisaks äärmiselt nõrgale neljandale kvartalile, muutis Statistikaamet varasemast madalamaks hinnanguid ka eelneva perioodi SKP mahule. Uuendatud andmete kohaselt algas majanduslangus Eestis juba eelmise aasta kevadel ja kolmandas kvartalis langes SKP enam kui 3% võrra.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tundub loogiline, et kui ettevõtte müük ja kasum kasvavad, paraneb ka üldine rahaline olukord. Tegelikkus võib aga olla vastupidine. Ilma selge rahavoogude planeerimiseta muutub kasv kiiresti pingeliseks ning otsuseid hakatakse tegema alles kriisiolukorras. Miks see nii on ja mida juba eos muuta annaks?