Kuigi süütuse presumptsioon kehtib, on valdkondi, kus töötajale esitatud kahtlustust või süüdistust ei saa siidikinnastes käsitleda, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer inspektsiooni blogis.

- Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer.
- Foto: Mihkel Leis
Üha sagedasemad on avalikkuse ootused, et kui isikule on esitatud kahtlustus kuriteos, siis tuleks ta kohe oma tööst eemaldada, lahti lasta. Sedalaadi avaliku hukkamõistu kaasusi on viimasel ajal olnud mitu, alates kõrgetest politseijuhtidest, kes justkui on käitunud seadusevastaselt, on olnud ka ametnikke, kes kahtlustuse kohaselt on võtnud lubamatut meelehead, kui ka treener, kes oma hoolealuseid justkui ära kasutas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Majanduskuritegevuse uurimisel on näha, et kuritegelik maailm siseneb üha enam ettevõtlusesse, kuid silma tuleb hoida ka ettevõtjatel, kes kompavad seaduse piire. Nii on uurijate pilk pööratud näiteks rohetoetuste kasutamisele ja ettevõtete pankrottidele.
Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer toob inspektsiooni blogis välja ühe väga olulise erinevuse Eesti ja Rootsi finantssektori järelevalves.
Soome on Eesti ettevõtjale üks loogilisemaid laienemissihte – geograafiliselt lähedal, majanduslikult arusaadav ja kultuuriliselt tuttav. Kuid see ei tähenda, et Soomes äritegevus oleks lihtne või kiiresti tasuv. Saates „Finantsuudised fookuses“ arutasid Soome turu plusse ja miinuseid kaks kogenud praktikut: Soome-Eesti Kaubanduskoja ja Finesta Balticu juhatuse liige Heikki Mäki ning Soomes tegutseva raamatupidamis- ja maksunõustamisettevõtte CH Konsultatsioonid juht Christer Haimi. Kahe peale kokku ulatuvad nende kogemused Eesti ja Soome vahel äri ajades pea neljakümne aastani.