
- Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige Andrus Kaarelson
- Foto: Erakogu/ITL
On kuulda, et rahandusministeeriumist jõuab kohe-kohe riigikokku raamatupidamise seaduse muudatus, mis tõotab säästa sadade miljonite eurode väärtuses Eesti ettevõtjate ja töötajate aega. Mõeldes sellele, kui palju on aastate jooksul poliitikud teinud suuri sõnu nullbürokraatiast või riigireformist, on see nagu sõõm värsket õhku. Lõpuks üks konkreetne ja reaalne asi, mille positiivset mõju on kohe ja sisuliselt kõigi ettevõtete töös tunda.
Mis riigil plaanis on? Astutakse järgmine mõistlik samm Eestis aina populaarsemate e-arvete veelgi mugavamaks tegemiseks. E-arved teatavasti on Eesti ärielus uus normaalsus. Juba ligi viis aastat oleme kõik harjunud avaliku sektori ja ka enamiku erasektori suurklientidega ainult e-arveldama. Uue muudatuse sisu on lihtne: iga ettevõtja saab nõuda, et talle esitatakski ainult e-arveid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.