Eero Merilind: tõde ei ole must-valge – seepärast vajab seda rahandusprofessori raamatut kogu me ühiskond

Meie ajastu suurim probleem ei ole „valeuudised“, vaid see, et isegi õiged andmed võivad luua eksitava mulje, kui neid esitatakse valikuliselt, emotsionaalselt või ilma kontekstita. Edmans toob esile, kuidas kognitiivsed kallutatused – kinnituskallutatus, lihtsustamisvajadus ja must-valge mõtlemine – kujundavad seda, mida me tahame uskuda.

Näiteid tuuakse eri valdkondadest: tervishoid, ettevõtlus, poliitika. Igaüks meist on kogenud olukorda, kus näiliselt usaldusväärne uuring osutub hiljem eksitavaks või valesti tõlgendatuks. Mitte tingimata pahatahtlikkusest, vaid seetõttu, et inimesed tõlgendavad infot oma maailmavaate ja emotsioonide kaudu.

Tulemuseks on ühiskond, kus inimesed elavad oma infomullides, usuvad „oma fakte“ ja tõlgendavad maailma läbi juba kinnistunud uskumuste. Arvamusruumist kaob dialoog, sest kõik usuvad, et just neil on „tõde ja õigus“.

Edmans ei õhuta umbusaldama kõike, vaid õpetab esitama õigeid küsimusi: Millised andmed? Kuidas need on kogutud? Mis on järelduse taga? Ja veelgi olulisem – miks me usume just seda versiooni tõest? Just sellist kriitilist mõtlemist vajame tänases meediaruumis, kus loosungid levivad kiiremini kui mõistlikud selgitused.

Õnneks ei jäta autor lugejat masendusse, vaid pakub abiks tööriistu – küsimusi, mida esitada enne, kui midagi uskuda. Skeptitsismi ilma küünilisuseta. Vähem emotsioone, rohkem mõtestamist. Minu meelest vajame sellist haridust ka Eesti koolides, kus kriitiline mõtlemine peaks olema rohkem kui lihtsalt kirjalik kontrolltöö. Neid oskusi on vaja kogu ühiskonnas.

„Võib sisaldada valet“ ei lahenda valeinfo probleemi, kuid annab lugejale kompassi, mille abil infot paremini mõtestada. See on raamat, mida peaksid lugema nii õpetajad kui poliitikud, arstid ja ajakirjanikud – ning eriti igapäevased sotsiaalmeedia kasutajad.

Lõppude lõpuks ei ole küsimus selles, kas meid petetakse. Küsimus on selles, kas oskame end kaitsta ka siis, kui petjaks oleme… meie ise.