- OMX Baltic−0,15%313,54
- OMX Riga0,34%958,67
- OMX Tallinn0,02%2 144,69
- OMX Vilnius−0,28%1 497,47
- S&P 500−0,33%7 686,14
- DOW 30−0,7%53 185,9
- Nasdaq −0,12%26 370,89
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 225−0,13%66 228,82
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,15
- OMX Baltic−0,15%313,54
- OMX Riga0,34%958,67
- OMX Tallinn0,02%2 144,69
- OMX Vilnius−0,28%1 497,47
- S&P 500−0,33%7 686,14
- DOW 30−0,7%53 185,9
- Nasdaq −0,12%26 370,89
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 225−0,13%66 228,82
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,15
Eero Merilind: tõde ei ole must-valge – seepärast vajab seda rahandusprofessori raamatut kogu me ühiskond
Tänavu kevadel eesti keeles ilmunud rahandusprofessor Alex Edmansi raamat„Võib sisaldada valet“ ei püüa šokeerida lugejat paljastusega, et meid ümbritseb valeinfo – me juba teame seda. Selle asemel avab ta silmad palju keerulisemale tõsiasjale: valet ei levita ainult pahatahtlik propagandist, vaid ka hästi haritud ja heade kavatsustega inimene. Sageli oleme selleks meie ise.
Meie ajastu suurim probleem ei ole „valeuudised“, vaid see, et isegi õiged andmed võivad luua eksitava mulje, kui neid esitatakse valikuliselt, emotsionaalselt või ilma kontekstita. Edmans toob esile, kuidas kognitiivsed kallutatused – kinnituskallutatus, lihtsustamisvajadus ja must-valge mõtlemine – kujundavad seda, mida me tahame uskuda.
Näiteid tuuakse eri valdkondadest: tervishoid, ettevõtlus, poliitika. Igaüks meist on kogenud olukorda, kus näiliselt usaldusväärne uuring osutub hiljem eksitavaks või valesti tõlgendatuks. Mitte tingimata pahatahtlikkusest, vaid seetõttu, et inimesed tõlgendavad infot oma maailmavaate ja emotsioonide kaudu.
Edmans ei õhuta umbusaldama kõike, vaid õpetab esitama õigeid küsimusi: Millised andmed? Kuidas need on kogutud? Mis on järelduse taga?
Tulemuseks on ühiskond, kus inimesed elavad oma infomullides, usuvad „oma fakte“ ja tõlgendavad maailma läbi juba kinnistunud uskumuste. Arvamusruumist kaob dialoog, sest kõik usuvad, et just neil on „tõde ja õigus“.
Mida pakub autor lahenduseks?
Edmans ei õhuta umbusaldama kõike, vaid õpetab esitama õigeid küsimusi: Millised andmed? Kuidas need on kogutud? Mis on järelduse taga? Ja veelgi olulisem – miks me usume just seda versiooni tõest? Just sellist kriitilist mõtlemist vajame tänases meediaruumis, kus loosungid levivad kiiremini kui mõistlikud selgitused.
See on raamat, mida peaksid lugema nii õpetajad kui poliitikud, arstid ja ajakirjanikud – ning eriti igapäevased sotsiaalmeedia kasutajad.
Õnneks ei jäta autor lugejat masendusse, vaid pakub abiks tööriistu – küsimusi, mida esitada enne, kui midagi uskuda. Skeptitsismi ilma küünilisuseta. Vähem emotsioone, rohkem mõtestamist. Minu meelest vajame sellist haridust ka Eesti koolides, kus kriitiline mõtlemine peaks olema rohkem kui lihtsalt kirjalik kontrolltöö. Neid oskusi on vaja kogu ühiskonnas.
„Võib sisaldada valet“ ei lahenda valeinfo probleemi, kuid annab lugejale kompassi, mille abil infot paremini mõtestada. See on raamat, mida peaksid lugema nii õpetajad kui poliitikud, arstid ja ajakirjanikud – ning eriti igapäevased sotsiaalmeedia kasutajad.
Lõppude lõpuks ei ole küsimus selles, kas meid petetakse. Küsimus on selles, kas oskame end kaitsta ka siis, kui petjaks oleme… meie ise.
Seotud lood
Kohustuslik kirjandus otsustajatele
Andmeid ja fakte, tihti ka üksteisele vastu käivaid, kuid pealtnäha andme- ja teaduspõhiseid väiteid on tänapäeval võimatu ignoreerida – nende abil üritatakse suunata nii meie igapäevaelu otsuseid, firmade äristrateegiat kui ka riikliku poliitikat, tõdeb akadeemik Krista Fischer, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika ja biostatistika professor.
Äripäev ja Finantsuudised annavad järgmise aasta aprillis välja raamatu, mis aitab oma peaga mõelda ning edukalt läbida eksitava info tulva.
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Regiooni ühe suurima rohelise energia platvormi, Lords LB Asset Managementi hallatav investeerimisfirma Atsinaujinančios energetikos investicijos (AEI), käivitab kahe miljoni euro suuruse 9% tootlusega võlakirjaemissiooni. Leedu, Läti ja Eesti investorid saavad osta 10-kuulise kestvusega võlakirju kuni 8. septembrini, minimaalse investeeringu summaga 1021,393 eurot.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
4
Viimased uudised
Loe Uusküla, Eametsa, Mertsina, Oja ja Müürsepa vaadet Eesti majanduse esimesele poolaastale ja hinnagut 2026. aasta teise poole väljavaadetele.
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele