Avila: äri ja protsesse mittemõistev finantsjuht on kasutu

Teid nomineeriti üheks eelmise aasta mõjukaimaks finantsjuhiks. Kuidas Te ise eelmist aastat kommenteerite, mis läks eriti hästi ja mida oleks saanud veelgi paremini teha?

Esmalt, 70% Eesti Energia tuludest tuleb tihedatelt konkurentsiturgudelt. Turul toimuvat meie ei määra, kuna oleme Põhja- ja Baltimaade elektri ja globaalsel õliturul väga väike tegija. Saame enda ettevõtet muuta paindlikumaks ja efektiivsemaks, et oleksime valmis kiirelt turumuutustele reageerima.

2016. aasta oli äärmiselt vastandlik. Aasta alguses nägime ja kogesime viimase 12 aasta kõige madalamaid nafta maailmaturu hindu, mis avaldavad meile otsest mõju. Pidime õli tootmist alla koormama, et vältida kahjumi tekkimist.

Eesti Energia nõukogu kinnitas möödunud aasta suvel ettevõtte uue strateegia aastani 2020. Selle põhiline eesmärk on kasvatada Eesti Energia konkurentsivõimet ka olukorras, kus energiahindade olulist paranemist ei ole ette näha. Strateegia näeb ette põlevkivi kasutavate tootmisvarade konkurentsivõime tõstmise ja põlevkivienergeetika tuleviku kindlustamise, uute taastuvenergia võimsuste rajamise ning kasvu uutel energia jaemüügi turgudel. Samuti soovime suurendada kontserni võrguettevõtte konkurentsivõimet vabaturu teenustes.

Kõikide nende eesmärkide saavutamine nõuab investeeringuid, mille läbi analüüsimine ja tagamine on minu ja minu meeskonna ülesanne. Eesti Elektrijaama 8. energiaploki rekonstrueerimise investeerimisotsuse tegime juba 2016. aastal. Rekonstrueerimistööd, mille tulemusena kasvab energiaploki põlevkivigaasi kasutamise võimekus kuni 50 protsendini ja väheneb keskkonnamõju, lõpetatakse käesoleval aastal.

2017. aastal plaanime veel mitmeid investeerimisotsuseid. Neist olulisimad on põlevkivigaasist põlevkivibensiini eraldava seadme lisamine õlitehasele, Tootsi tuulepargi investeerimisotsus ja Narva allmaakaevanduse investeerimisotsus.

Mida arvate riigiettevõtete erastamisest? Kas riik peaks rohkem oma ettevõtteid börsile viima? 

Nii Eestis kui ka välisriikides on energiaettevõtete puhul esindatud mõlemaid omandivorme – riigiettevõtted ja eraettevõtted. Turg omandivormist aga ei muutu: tänastel energiaettevõtetel tuleb konkurentsis toime tulla vägagi volatiilsetel turgudel nii elektri kui ka õli osas. 

Ettevõtte börsileviimine või muul viisil erastamine ei ole üldiselt teema omaette. Oluline on pigem see, et Eesti Energias oleks häid ja väärtust loovaid ideid, mida finantseerida. Finantseerida on võimalik mitmel moel, millest ettevõtte börsile viimine on ainult üks võimalik variant.

Omanik on andnud EE-le mandaadi meie taastuvenergia ettevõtte vähemusosaluse börsile viimise ettevalmistamiseks, millega praegu tegelemegi. Otsuse, kas börsile minna, teeb omanik peale selle töö valmimist. Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte Enefit Taastuvenergia börsileviimine elavdaks ka siinset kapitaliturgu ja annaks laiemale ringile investoritele võimaluse panustada taastuvenergia arendamisse Eestis ning saada samal ajal osa ühe Baltikumi suurima taastuvenergia ettevõtte kasvust. Kui börsileviimine õnnestub, annab see hea platvormi taastuvenergia arenduste edasiseks rahastamiseks. Silmas peaks siiski pidama, et riigile strateegiliselt oluliste ettevõtete puhul peaks kontroll jääma riigi kätte.

Mille poolest erineb börsiettevõtte finantsjuhtimine n-ö tavalise ettevõtte omast?

Printsiibis ei tohiks eeskujulik ja professionaalne finantsjuhtimine n-ö tava- ja börsiettevõttes erineda. Põhilised erinevused on aruandluses ja finantsinfo avalikustamises, kus on kindel etteantud formaat.

Aruandluskohustus on börsiettevõttes märksa rangem. Lisaks tuleb meil riigiettevõttena olla läbipaistev ning enda otsuseid väga selgelt põhjendada, kuna kõik inimesed tunnevad õigustatult, et väike tükk Eesti Energiast kuulub ka neile. N-ö tavaettevõttega võrreldes kulub börsiettevõttes aruandluse korraldamiseks rohkem ressurssi.

Börsiettevõtte puhul on ka kindlalt paigas, mida ja millal võib, saab ja peab avalikkusele ütlema. Lisaks on oluline silmas pidada teavitamise järjekorda, olulise info peame avalikustama esmalt investoritele Londoni börsisüsteemi kaudu, kuna EE võlakirjad on seal noteeritud. Alles seejärel saame teavitada avalikkust ajakirjanduse kaudu.

Et olla läbipaistvad ja inimesed oleksid kursis, millega Eesti Energia tegeleb, oleme sisse viinud traditsiooni, et iga kvartali lõpus korraldame enda majandustulemuste ja olulisemate projektide tutvustamiseks pressikonverentsi.

Millisena näete finantsjuhi rolli tulevikus?

Finantsjuhid, nagu kõik inimesed, peavad suutma ajaga kaasas käia ja ümberringi toimuvate muudatustega kohanduda. Finantsjuht ei ole tänapäeval enam ammu vaid raamatupidaja ja/või juhtimisarvestaja, vaid ta on otseselt kaasatud ettevõtte strateegilisse juhtimisse.

Võib öelda, et finantsjuht, kes ei mõista ettevõtte äri ja protsesse, on tegelikult firma jaoks kasutu. Järjest rohkem ja rohkem põimuvad omavahel IT ja finantssektor. Kui viie aasta eest räägiti konverentsidel, et tuleb hakata finantsosakondadesse programmeerimisoskusega inimesi värbama, siis täna ongi see reaalsus ka meil Eestis.

Andri Avila aasta mõjukaimaid finantsjuhte

BIG4 audiitorfirmad PwC, KPGM, Deloitte ja EY ning Äripäev valisid Andri Avila aasta mõjukaimate finantsjuhtide hulka.

Põhjenduseks tõid nad selle, et Avila on teinud Eesti Energiale keerulisel ajal tublit tööd finantside korrastamiseks ja Jordaania projekti enamusosaluse kasumlikuks müümiseks.

Võitja kuulutatakse välja 30. märtsil Pärnu Finantskonverentsil. Viimased päevad registreerimiseks!

Autor: Bret Metsküla, Finantsuudised.ee